Pank: «võtmed panka» lahendus jätab kaotajaks nii panga kui laenuvõtja

, Nordea panga Baltikumi laenutoodete üksuse juht
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tapa vallavolikogu otsustas, et vald võtab kuni miljon eurot laenu Lehtse mitmeotstarbelise keskuse ehitamiseks. Foto on illustratiivne.
Tapa vallavolikogu otsustas, et vald võtab kuni miljon eurot laenu Lehtse mitmeotstarbelise keskuse ehitamiseks. Foto on illustratiivne. Foto: Margus Ansu / Postimees

Võimalust tagasimakseraskuste korral võtmed pangale tagastada ja sel moel võlg kustutada jätab kaotajaks nii panga kui laenuvõtja, kirjutaboma arvamusloos Postimehe kinnisvara ja ehituse erilehes Nordea panga Baltikumi laenutoodete üksuse juht Jarmo Liiver.

Lätis vastuvõetud seadus, mis kohustab pankasid pakkuma klientidele kodulaenulepingu sõlmimisel võimalust tagasimakseraskuste korral võtmed pangale tagastada ja sel moel võlg kustutada, on ka Eestis üha enam aruteludesse toonud populistlikke väiteid, näiteks «pangad peaksid rohkem vastutama» ja «pangad kiusavad laenuvõtjaid». Kui emotsioonid kõrvale jätta, aitab lihtne loogiline analüüs jõuda järeldusteni, et neid väiteid faktidega tõestada ei saa.

Pangad vastutavad oma igapäevases tegevuses väga paljude osapoolte ees. Peamiselt kõigi inimeste ja firmade ees, kes oma raha meile usaldavad ehk siis tavaliste hoiustajate ees. Teiseks oluliseks grupiks, kelle ees pangad vastutavad, on aktsionärid, kes on oma raha investeerinud lootusega, et see vähemalt täiesti kaduma ei lähe. Kolmandaks ja mitte vähem tähtsana vastutavad pangad ka laenajate ees ehk peame täitma reegleid ja olema kindlad, et laenuvõtja teeks oma suured elulised otsused vastutustundlikult ja kaalutletult.

Olime Lätis valmis kõigi laenajate eest välja astuma ja esitama kaebuse riigi vastu, et kaitsta tavalist inimest seaduse eest, mis oleks täiesti nullinud nende võimaluse uut kodu soetada. Nimelt oleks seadusest tingituna suurenenud omafinantseeringu nõue laenuvõtjate jaoks ligikaudu kahekordseks tavapärase 20% asemel.

Mujal maailmas on sarnast lahendust, nagu Lätis prooviti rakendada, kasutatud peamiselt USA mõningates osariikides ja Kanadas. Kui süveneda detailidesse, kuidas seal süsteem toimib, siis ei pruugi see laenuvõtjale kõige parem lahendus olla. Nimelt on sarnase «võtmed pangale» laenuga reeglina kohustus sõlmida kindlustus, mis katab võimaliku kahju raskuste korral. Tegemist on kindlustuse liigiga, mida Eestis ega ka Lätis kindlustusseltsid ei paku ning ka mujal on see kindlustusliik tihti riigi enda poolt välja töötatud. Sellise kindlustuse kulu tuleb laenuvõtjal lisaks tavapärastele laenuga seotud väljaminekutele täiendavalt kinni maksta.

Peamine argument laenu võtmisel ei tohiks olla, et sellest on võimalik probleemide korral kergesti vabaneda. Meie panga põhimõtteks on tagada, et klient mõtleks mitu korda enne läbi, kui teeb nii kaaluka otsuse nagu seda on laenu võtmine. Laenamist ei tohi seaduste ja populismiga muuta vastutustundetuks. Kui laenuperioodi jooksul tekib olukordi, kus esineb raskusi, siis on mõistlik pangaga koostöös leida lahendus. Kogemusele tuginedes võib väita,  et sundmüügi puhul on kaotajateks mõlemad osapooled – nii pank kui ka laenuvõtja. Sama toob kaasa ka «võtmed panka» lahendus.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles