Arutlus kinnisvarakonverentsil: magalates pole mõeldud mugavuste peale

Kristel Trell
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lasnamäe kortermajad.
Lasnamäe kortermajad. Foto: Postimees

Kinnisvarakonverentsi «Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)» elukondlikust kinnisvarast kõnelevas paneelis tekkis diskussioon magalarajoonide tuleviku üle. Üheks võtmeküsimuseks energiasäästu kõrval on ka asjaolu, et aastakümneid tagasi valminud majades puuduvad tänapäevased mugavused, mistõttu inimesed neisse kolima ei kipu.

«Kortermajapiirkondade nagu Mustamäe jt. üheks probleemiks on kindlasti kõrge energiatarbimine, ent on veel üks asi, millele pole üldse mõeldud - nimelt nende majade nö moraalne vananemine,» kõneles paneeldiskussioonis sihtasutuse KredEx eluaseme ja energiatõhususe divisjoni juht Triin Reinsalu. «Planeeringud lihtsalt ei sobi tänapäeva - näiteks pole majades lifte, puuduvad panipaigad ja parkida pole kuhugi.» Just viimane puudutab Tallinna magalarajoone valusalt, kuna magalates majaümbruse haljasalade veeres parkima harjunud elanikke trahvib halastamatult munitsipaalpolitsei, nagu kirjeldas viimane  «Pealtnägija».

Kui enenergiatarbimist on magalates suudetud läbi rekonstrueerimiste piirata, pole elamise mugavusele nendes majades Reinsalu hinnangul varem mõeldud. «Peame nägema korterelamute piirkondi terviklikult,» rõhutas Reinsalu.

Kes selle kinni peaks maksma? Kinnisvaraanalüütiku Tõnu Toompargi hinnagul peaks raha renoveerimiseks tulema inimeste taskust ning investeerimine elu mugavamaks muutmisesse tuleks igaühel endal kinni maksta. Triin Reinsalu hinnangul peaks aga elu parendamisse panustama nii inimesed ise, kohalik omavalitsus kui ka riik.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles