Kindlustusleping ei pruugi klienti kaitsta

«Ehitamine on riskantne ettevõtmine. Ehituses liigub palju raha, aga ka riskid on kõrged. Näiteks ohud seoses hindade ja maksude muutumisega, partneri maksejõuetusega, tööliste vigastamise, ebakvaliteetsete seadmete või -materjali risk, seadmete või materjali varguse risk, ebakvaliteetse töö risk, ehitamise käigus kahju tekitamise risk.

Tea täpselt, mida soovid

Kindlustustooted ei ole reeglina seadustes piiritletud. Nii ei sätesta seadus, mis tähendab, kui hoone on kindlustatud. Ka ei ole seadustes sätet selle kohta, mida peab hüvitama, kui sõlmiti sõidukikindlustuse leping. Kindlustuslepingu sisu määravad kindlustuslepingu tüüptingimused. Seega, soovides enda riske maandada, peab kindlustusvõtja teadma, mida tal täpselt vaja on. Teiseks peab kindlustusvõtja alati kontrollima, kas kindlustusandja pakutav poliis tagab niisuguse kaitse, mida kindlustusvõtja soovis. Kui kindlustusvõtja ei kontrolli, kas lepingu sõnastus ning tingimused talle sobivad, ei ole tegelikult teada, kas selle lepingu sõlmimisel oli mõtet või mitte. 

Ehitusriskide kindlustuslepingusse on koondatud erinevad kindlustuslepingud. Levinud on väärarusaam, et ehitusriskide kindlustusleping on universaalse sisuga ja ei ole vahet, mis kindlustusandjalt see osta. See ei ole nii. Lepingutingimused erinevad omavahel sama palju nagu rula ja traktor. Sageli nõuavad tellijad ehitajalt, et peab olema CAR-kindlustus. Selline nõue on äärmiselt ebamäärane ja niisugusel kujul selle nõudmine peegeldab, et tellija ei ole asja läbi mõelnud. Kui isegi CAR-poliis esitatakse, tekib ju kohe küsimus, mida tellija selle teadmisega teeb, nõuet kindlustusandja vastu tellija ikka esitada ei saa, kuigi ehitaja on talle CAR-poliisi esitanud.

Enamik kindlustusvõtjatest terves maailmas ei tutvu kunagi kindlustuslepingu tingimustega ja üksnes loodavad, et need on õiged. See on väga riskantne, sama nagu kiirlaenu võtmine eelmise laenu tagasimaksmiseks. 

Kaasa eksperte

Riskide hindamiseks ja sobiva kindlustuslepingu välja selgitamiseks tuleks kasutada kogenud asjatundjat, kes ei ole huvitatud ühegi konkreetse kindlustusandja kasutamisest. Kui riskid on kaardistatud, võib need lasta üle kontrollida näiteks kindlustusmaakleril ja paluda maaklerilt pakkumusi antud riskide kindlustamiseks. Maaklerile võiks anda juhise, missuguseid kindlustusandjaid eelistada. Näiteks tuleks võimaluse korral vältida kindlustusandjaid, kellel puudub vara Eestis või muus kindlustusvõtja asukohas. Välismaal asuva kindlustusandjaga vaidlemine ja kohtuvaidlus välismaal on ajamahukam ning kulukam. Kui kindlustusandjal ei ole Eestis vara, on saavutatud kohtuotsust raskem täita. Loomulikult on see võimalik, kuid praktikas tekib täiendav ajakulu vähemalt kuudes, isegi aastates. Teiseks võiks pingereas tahapoole jääda kindlustusandjad, kellel on proportsioonis kogutud kindlustusmaksetega palju kohtuvaidlusi. Vaidlushimuline kindlustusandja tähendab, et hüvitise võib kätte saada pärast pikka ja kulukat kohtuvaidlust. Kohtuvaidluste kulude hüvitamiseks pakutakse ka õigusabikulude kindlustust. Eesti üks tuntuim õigusabikulude kindlustust pakkuv kindlustusselts on praktikas oma kliendile kirjutanud, et hüvitise maksmise eeldus on kindlustusandjale jõustunud positiivse kohtulahendi esitamine. Jõustunud positiivse kohtulahendi puhul on õigusabikulud välja mõistetud vastaspoolelt. Tundub, et see on kindlustus-

anekdoot? Ei ole, see on Eesti kindlustuspraktika 2015. 

Kindlustusseltsi valik olgu põhjalik

Seega, kui riskid on selgeks tehtud ja kaardistatud, on pakkumiste saamiseks mõistlik kasutada kindlustusmaaklerit, mis on ajasäästlikum kui seltsidest otsepakkumiste võtmine. Tuleb meeles pidada, et praktikas on kindlustusmaakler sageli  muutunud vahendajaks, kes keskendub müügile, mitte nõuandmisele. Seega peab enne kindlustuspoliisi allkirjastamist kontrollima, kas pakutu on nõuetekohane. Kui kindlustusmaaklerile on riskid kirjalikult teatatud ja sõlmitud kindlustusleping ei vasta nõuetele, siis on hiljem võimalik nõuda maaklerilt kahju hüvitamist. Kindlustusmaakleritel on kohustuslik vastutuskindlustus, mille kindlustussumma on üle ühe miljoni euro.

Kindlustuslepingu puhul ei ole tähtis kõige odavam hind, vaid et sõlmitud kindlustusleping vastaks täpselt vajadustele. Lisaks peab valitud kindlustusandja olema usaldusväärne – kindlustusjuhtumi toimumise järel makstakse kiiresti kõik kokkulepitud hüvitised. Vajadusel saab kindlustusandja kindlustusjuhtumi korral anda üsna palju teavet ja abi, hea kindlustusandja pakub sellist abi küsimata ja teatab pärast kindlustusjuhtumit mõne päeva või nädala jooksul, kas ta kahju hüvitab või mitte ning kui kaua hüvitise summa täpsustamine aega võtab ja millal hüvitamine toimuma saab. Kui kindlustusandja võtab pärast kindlustusjuhtumit kõigepealt pikalt mõtlemisaega ja ei anna mingeid kinnitusi hüvitamise kohta ning seejärel asub ka kindlustusmaakler, kes peaks olema kindlustusvõtja esindaja ja konsultant, koos kindlustusandjaga otsima võimalusi hüvitamiskohustusest kõrvalehoidmiseks, on kindlustusmakseteks kulutatud raha tuulde läinud. Ei ole mingit mõtet kindlustada end suurimas ja tuntuimas kindlustusseltsis, kui selle praktika on, et suur kindlustushüvitis makstakse kõige varem kuus kuud pärast juhtumit või ainult kohtuotsuse alusel.

Käitumine kahju korral

Kindlustusvõtja peab kohe kindlustusjuhtumi toimumise järel võtma tarvitusele abinõud, et toimunud sündmust ja selle asjaolusid saaks hiljem tõendada. Juhtum tuleb fikseerida ja dokumenteerida, teada saada võimalike tunnistajate nimed ja kontaktid. Näiteks tulekahju tekkepõhjusi dokumenteerides tuleb kindlasti fikseerida sellised asjaolud nagu tulekahju häiresüsteemi rakendumine, sprinklerite töölehakkamine ning valvekaamerate salvestused, tuletõrje saabumisaeg ja -tegevus. Tulekahju kustutamise järel tuleb täpselt fikseerida kahjustatud asjad ja kahjusumma. Ka kindlustusandja teeb seda, kuid peab arvestama, et kindlustusselts võib enda kogutud teavet kasutada vaid oma huvides ja ei pruugi kogu infot hiljem kahjukannatanule avaldada. Seega, kindlustusvõtja huvi on ise kindlustusjuhtumi ning tekkinud kahju kohta tõendeid koguda.

Kõiges eelnevas saaks olla abiks kindlustusmaakler. Kahetsusväärne on ka praktika, kus kindlustusmaakler on keskendunud müügile ja tal ei ole võimekust kliendi tõhusaks toetamiseks kahjukäsitluses. Halvimal juhul on müügile keskendumine sidunud kindlustusmaakleri kindlustusandjaga sedavõrd, et kindlustusmaakler asub vaidlusolukorras aktiivselt toetama kindlustusandjat. See on absurd. On ju ennekuulmatu, kui teid esindanud advokaat asub samas asjas, milles ta on lepingu sõlmimisel esindanud teid, vaidluse tekkimise korral hoopis vastase poolele? 

Vaidlus, mis jõudis kohtusse

Allpool kirjeldatud loos sõlmis ehitusettevõtja ehitusriskide kindlustuslepingu (CAR) ja sai ehmatava kogemuse. Kindlustusandja keeldus kahju hüvitamisest. Kindlustuslepingu sõlmimist vahendanud maakler asus kohtumenetluses kindlustusseltsi poolele.

Ehitusettevõttelt telliti merekonteinerisse ehitatud seadme tõstmine kraanaga. Tõstetud seade pääses lahti ja kukkus, tekkis kahju summas 100 000 eurot. Pooltel ei tekkinud vaidlust, et kukkumine kui juhtum oleks sõlmitud kindlustuslepingu alusel kindlustusjuhtum. 

CAR-lepingutes on varakindlustuse osa ja vastutuskindlustuse osa. Varakindlustuse osas on sätted, et kui ehitaja alustab tööd uuel ehitusobjektil, peab ta selle kohta esitama deklaratsiooni. Kindlustusandja teatab seejärel, et kindlustuskaitse on ehitusobjektile laienenud. 

Kindlustusandja keeldus kahju hüvitamisest, sest deklaratsiooni ei esitatud. Kindlustusvõtja selgitas kindlustusandjale, et deklareerimise kohustus on vaid varakindlustuses ja tema soovib hüvitist CAR-lepingu vastutuskindlustuse osa alusel, kus sellist nõuet ei ole sätestatud. 

Kindlustusmaakler, kes oli kõnealuse kindlustuslepingu sõlminud, tuli kohtusse ning teatas, et antud kindlustusleping ei kata kraanaga tehtavaid tõstetöid ja see olevat kindlustusvõtjale teada. Samas antud firma töö sisu ongi põhiliselt kraanatööd. Seega, millise töö tegemist siis maakler ja kindlustusandja ootasid? Kohtumenetlus oli pikk. Kindlustusselts keeldus oma kliendiga sõlmimast mistahes kompromissi. Selts kaotas vaidluse nii maakohtus kui ringkonnakohtus ja vaidlustas ringkonnakohtu otsuse isegi riigikohtus. Riigikohus ei võtnud kindlustusseltsi kassatsiooni menetlusse. 

Ettevõtja huvi ei ole kohtus vaielda. Ettevõtja sõlmib kindlustuslepinguid, et õnnetusjuhtumi korral saada kindlustusseltsilt kiiresti hüvitis. Õiguslik vaidlus poolte vahel oli kindlustusandja jaoks kahtlemata huvitav, sest kaalul oli põhimõtteline küsimus, kas CAR-tüüptingimused on vigased või mitte. Selgus, et tingimused või kindlustusseltsi tõlgendus nendest oli vale. Kindlustusandja näitab pärast juhtumit kliendi suhtes üles solvumist ega sõlmi selle ettevõttega enam kindlustuslepinguid.

Poliisi vahendanud kindlustusmaakler on Eesti suurimaid ja nimekamaid. Maakler teadis aastaid, mis tööd see ehitusettevõte teeb. Ja siiski müüs talle kindlustuslepingu, millest ei ole mingit kasu? Maakler müüs tõstetööde tegijale vastutuskindlustuse, mis ei kata tõstetöid?

Kui maakler sõlmis kindlustuslepingu, mis ei ole asjakohane, on tegemist ebaprofessionaalse maakleriga ja maakleril lasub kohustus kahju hüvitada. Kui maakler selle asemel, et enda eksimust tunnistada ja teha kõik võimalik kahju heastamiseks, asub tegutsema kliendi vastu, on tegemist suurema probleemiga. Maakleritel on lepingusuhted kindlustusseltsidega ning selline pikaajaline partnerlus töötab kliendi kahjuks. Kirjeldatud kaasus on hoiatus kõigile kindlustusmaaklerite klientidele.