Kirjutasime hiljuti pilkupüüdva väljanägemisega häärberist Tiskres, mis tõstatas küsimuse: kuidas taoliste losside kerkimisse suhtuda?
Lossid linnas: kuidas neisse suhtuda?
21. jaanuar 2016, 09:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Arhitektide Liidu juhi Indrek Allmanni sõnul tuleks hoonete puhul siiski esmalt silmas pidada piirkonna tervikpilti. Tema sõnul pole Eestis piisavalt palju ja pikka tervikliku linnaruumi planeerimise praktikat ning oli aeg, kus nö. põlluarhitektuurile mingeid nõudmisi ei esitatud. «Nii ongi kokku saanud nö. arhitektuurne rosolje - näiteks palkmaja kõrval funkelamu ja sammastega härrastemaja. See ei pruugi tingimata olla väga halb, vaid on lihtsalt ühe ajastu märk,» rääkis ta.
Praegu üritatakse uusarendustele tema sõnul juba märksa selgemaid nõudeid esitada. «Mida kallim ja paremas asukohas asuv arendus, seda enam esitatakse sellele arhitektuurseid nõudeid,» selgitas Allmann. EAL juhi sõnul võib loota, et omavalitsustes, kus palgal arhitekt, jälgitakse ka tervikliku ruumi sündi, mitte pelgalt taristu loomist. «Hoopis hullem lugu omavalitsustes, kus arhitekti tööl pole ning uute hoonete sünni üle otsustab linnapea või vallavanem,» märkis ta.
Erialaliidu juhi sõnul tuleks aga arhitektuursete nõuete kehtestamisel ning piirkonna tervikpildi loomisel siiski ka jälgida, et võimalus eriliste hoonete sünniks säiliks. «Hoone puhul on oluline vaadata, kas see väärtustab antud keskkonda,» rõhutas Allmann.