Kodud muutuvad järjest suuremaks (1)

Kristel Trell
, Kodu.postimees.ee vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Inimeste kodud on ajaga aina suuremaks muutunud, leibkonnad seevastu kahanevad.
Inimeste kodud on ajaga aina suuremaks muutunud, leibkonnad seevastu kahanevad. Foto: SCANPIX

Kuigi minikodude liikumine ja nö. vähem-on-rohkem eluviis kogub pooldajaid, on kodud nii Euroopas kui Ameerikas võrreldes varasemaga kasvanud.

USAs on keskmine üksikelamu pea 230m2 suur, eluaseme suurus on neljakümne aastaga kasvanud tervelt  61%, kirjutab Wall Street Journal. Ka on vajadus mugavuste järgi kasvanud: üle 90% üksikelamutest on vähemalt 2 vannituba ja konditsioneer.

Suuruse ihalus jõuab iseäranis ameeriklaste kööki: USAs peetakse väikeseks köögiks 6,5m2 suurust, suured köögid on Ameerikas aga ka 20m2 ja enam. Sakslastel on varasema 10m2 asemel on nüüd kodu keskpunktiks 15m2 suurune köök. Sellega jäävad sakslased veidi maha rootslastest ja taanlastest: seal on köögid 15-20m2 suurused. Köögikuningad prantslased peavad aga hakkama saama pisemas köögis: keskmiseks köögi suuruseks on seal 10m2.  

Eestlaste elugi on liikunud aina pisikesest 4,5m2 suurusest paneelmaja korteri köögist mahukama, avatud köök-elutoa suunas. Kuid ka eestlaste kodu tervikuna on kasvanud: kui 1970 oli Eestis korteri keskmine pind 57 m2, siis 2002 oli see 60,2 m2 ning 2012. aastal mõõdeti korteri keskmiseks suuruseks 61,6 m2.

Viimase rahvaloenduse järgi on Eestis keskmiselt 31,4 m2 elamispinda inimese kohta. Üheksa aastat varem, 2002 oli see 24,4 m2 ja möödunud sajandi alguses maalt linna elama kolides oli täiesti normaalne, kui väikeses 25 m2 Kalamaja kööktoas elas neli-viis inimest,» rääkis arhitektuuribüroo b210 arhitekt Aet Ader.

«See, et elamispind inimese kohta suureneb, on etteaimatav – me liigume Lääne-Euroopa riikide suunas nagu Taani ja Rootsi, kus see arv on 45 m2 või enamgi inimese kohta. Eestis suurenes see peamiselt sajandivahetuse ehitusbuumi tagajärjel, kui Tallinna ja suuremate linnade ääremaad täitusid eramajade ja ridaelamutega,» lausus ta.

«Korteri suurus on tõepoolest oluliselt kasvanud, kuid ma arvan, et päris viimastel aastatel on jälgitav ka vastupidine trend. Buumi ajal ehitatud kortermajade arendajad olid üsna optimistlikult meelestatud – kui 2007. aastal müüdi näiteks kolmetoalist korterit 80-ruutmeetrisena, siis nüüd võib kolmetoaline tihti olla ka 65-ruutmeetrine.»

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles