Minimajade elanikud pihivad: niisugune on elu minimajas tegelikult

Kodu.postimees.ee
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Escape Home ratastel minimaja.
Escape Home ratastel minimaja. Foto: Vida Press

Kuigi minimajade liikumine kogub maailmas aina hoogu, pole väiksel pinnal elamine just alati lust ja lillepidu, pihivad sealsed elanikud.

«Kõik oli kombes, kuni olin vallaline ja üksi elasin,» pihtis üks ajakirjale Country Living. «Isegi kui ilm oli halb, tundus pisikeses kodus mõnus, vaatamata asjaolule, et maja sisekliima polnud just parim: õhku nappis, talvel oli majas külm, suvel põrgupalav,» vahendab väljaanne minimaja elaniku muresid. «Kui aga suhtesse läksin, oli selge, et perega taoline elamine kõne alla ei tule.»

«Sa pead kogu aeg mõtlema, kuidas oma asju ära mahutada. Kogu aeg pead midagi ära viskama, kui tahad uut asja osta,» nurises teine.

«Kui sa just ise pole mingi meisterdaja-osavnäpp, pead arvestama, et kõik asjad su kodus tuleb tellimusel valmistada lasta. Siis ei ole see minimajja kolimine sugugi odav lõbu,» räägib kolmas. Neljanda meelest ei erine minimajas elamine sugugi elust väikses korteris, ent asjad, mis seal tunduvad lihtsad, on minimajas keerulised: kasvõi näiteks pesupesemine.

«Minimaja tähendab täielikku elustiilimuutust. Kui elad perega, peate vägagi õppima üksteisega arvestama. Hakkad mõtlema, kui asju ostad, et mida nendega pärast peale hakata, kui neist isu täis saab. Sul pole varianti kodu koristamata jätta, sest panipaiku, kuhu asju silma alt ära lükata, lihtsalt pole,» tunnistavad mitmed minimajade elanikud oma kogemustele toetudes.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles