10 ülilihtsat keemiavaba väetist, mida koduste vahenditega teha (1)
17. august 2016, 16:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sügis on õige aeg mulla turgutamiseks toitainetega, et suvel saaki andnud mitmeaastased taimed, puud ja põõsad elaksid talvekülmad üle ning annaksid uuel hooajal korraliku saagi.
Millest teha aga keemiavaba väetist?
Banaanikoored – roosid armastavad banaani! Eriti hea on paar banaanikoort asetada roosi istutamisel augu põhja. Roosi kasvades mata veel üks koor mulla pealmisesse kihti. See lisab pinnasesse kaltsiumi, mis on oluline juurte kasvuks ja nakkuskindluse suurendamiseks.
Kohvipaks – kohvi tegemisel kannu põhja jäänud hea kraam sobib happelist mulda armastavatele taimedele, nagu tomatid, mustikad, roosid, asalead ja paljud puuviljapuud. Kohvipaks rikastab maapinda lämmastikuga, mis annab kevadel taimedele elujõudu. Suve lõpul aga aeglustab viljade valmimist ning muudab nad ka külmaõrnaks. Kohvipaks tuleks kindlasti ühtlaselt ümber taime puistata, sest palju märga kohvi koos läheb üsna kiirelt hallitama.
Munakoored – mulla koostise parandamiseks ja vajalike ainete kiiremaks omastamiseks tuleb koored peeneks jahvatada ja ümber taime puistata. Munakoored sisaldavad rohkelt kaltsiumit ning käte vahel purustatud koorte killud takistavad tigude jõudmist taimeni.
Keeduvesi – kartuli, pasta, juurviljade või muna keetmisvesi sisaldab palju kasulikke vitamiine, mis aitavad taimede energiavarusid täiendada. Pea meeles vett enne kastmist jahutada!
Puutuhk – tuhk sisaldab räni, kaaliumit, fosforit, kaltsiumit, magneesiumit, rauda, boori jt tähtsaid ühendeid. Kõige rohkem meeldib taimedele lehtpuu tuhk, kuid see ei tohi olla segamini söe ega süütevedelikuga, mis on taimedele kahjulikud. Tuhk neutraliseerib tänu kõrgele leelisusele mulla liigset happesust, mistõttu ei sobi ta happelist keskkonda armastavatele kanarbikele, hortensiatele ja mõningatele okaspuudele.
Umbrohi – Üks parimatest väetistest, millega aednikud peavad pidevat võitlust, kasvab taimedega kõrvuti. Umbrohu kasutamiseks väetisena on mitu erinevat võimalust. Kõige lihtsam on umbrohi enne õide puhkemist kuivatada, seejärel hakkida ja taimedele puistata. Rohimise jäägid võib panna ka veega täidetud anumasse paariks nädalaks käärima ja siis leotist kastmiseks kasutada.
Želatiin – želatiin on heaks lämmastiku allikaks ning on eriti sobilik just toataimedele. Väetise valmistamiseks tuleb lahustada pakk želatiini ühe klaasi kuuma vee sees ja seejärel lisada kolm klaasi külma vett. Vedelikuga võiks taimi õnnistada kord kuus.
Juuksekarvad – karvades leidub palju lämmastikku, kuid taimedel kulub erinevate uuringute kohaselt kuu aega, et vajalikud ained muutuksid neile kättesaadavaks. Seepärast on tark segada juuksed, kassi-, koera- või hobusekarvad muu kompostiga või lisada karvu väetiseks vaid aeglase kasvuga taimedele. Lahke juuksur on kindlasti nõus päeva jooksul kogunenud karvad usinale aednikule loovutama!
Roheline tee – tee valmistamisest jäänud teelehed kiirendavad kompostikastis toimuvaid protsesse. Lisaks võib lahja rohelise teega taimi kasta iga nelja nädala tagant. Kasuta ühe teepaki kohta 7,5 liitrit vett!
Loomasõnnik – sõnnikut kasutatakse koduaias eelkõige kõdunenult ja komposteeritult. Kõige toitainerikkam ja kiiretoimelisem on kanasõnnik, mis sisaldab võrreldes veisesõnnikuga üle viie korra rohkem fosforit ja lämmastikku. Vähese vaevaga leiab inimesi, kes annavad hea meelega ära kana-, lehma- või hobusesõnnikut.
(Allikas: Fiskarsi aiaeksperdid)