Korstnapühkija: inimestel pole aimugi, kuidas korstnapühkimine tegelikult käib (1)

Anna-Liisa Mets
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Korstnapühkija Juhan Räni hoiatab, et omal käel korstna pühkimine võib saada saatuslikuks.
Korstnapühkija Juhan Räni hoiatab, et omal käel korstna pühkimine võib saada saatuslikuks. Foto: Postimees/Scanpix

Korstnapühkijate Koja korstnapühkijad ütlevad, et kuigi seadus lubab inimestel endil samuti korstnaid pühkida, ei oska enamik inimesi seda ja teevad teadmatusest kohutavaid, vahel  saatuslikuks osutuvaid vigu. 

Korstnapühkijate Koja korstnapühkija-meister Juhan Räni on selgelt seda meelt, et kui inimene asjast midagi ei tea, ei peaks ta sellega ka tegelema ehk teisisõnu: kuigi seadus lubab kutselise korstnapühkija tellida vaid korra iga viie aasta tagant ja vahepeal on inimesel täiesti seaduslik õigus ise oma küttekehi hooldada, ei soovita ta seda teha. «Praktika näitab, et ainult üks protsent inimestest saab oma küttekolde pühkimisega korralikult  hakkama. Palun, kui asja ei tunne, siis palun küttekoldeid mitte puutuda. Kahjud võivad olla väga suured. Ma ütlen alati, et on kaks asja, millega ei mängita: tuli ja elekter. Nad ei andesta. Kuid ikka pühitakse oma küttekoldeid  pudeliharjade, kaltsude, bensiini ja muude kättejuhtuvate asjadega... Ja siis  võtavad korstnapühkijad korstnajalgadest meetrite (minu rekord 15 meetrit ja 1500 liitrit) kaupa põlenud pigi, küttekolletest sadade liitrite kaupa tahma välja. Ja inimesed olid neid aastaid ise puhastanud...» toob Räni näite.

Kui väga tahta ise puhastada, tuleks kindlasti eelnevalt kohaliku korstnapühkijaga tööriistade valiku osas nõu pidada või kasutada vaid neid tööriistu, mis on ette nähtud küttekolde passis. Räni paneb kõigile südamele, et tänapäeva küttekolded on väga erinevad ja igale küttekoldele ning korstnale tuleb valida selleks ettenähtud tööriistad. «Ei ole nii, et tavapärase metall-luuaga saab pühkida kõiki korstnaid ja tavapärase vaieriga kõiki küttekoldeid. Asi võib lõppeda tulekahjuga,» hoiatab ta.

Räni räägib, et inimesed suhtuvad küttekollete puhastamisesse sageli hooletult: kuna seadus kohustab kutselise korstnapühkija tellima kord viie aasta jooksul, tõlgendavad paljud seda nii, et järelikult vahepealse aja jooksul polegi midagi teha vaja. «Küttekoldeid peab puhastama minimaalselt üks kord aastas ja mõningatel juhtudel ka tihedamini. Vastasel juhul on tulemuseks see, et inimene raiskab lisa küttekoguse peale kordades rohkem kui korstnapühkija teenus maksab. Juhul, kui on enam midagi puhastada,» sõnab ta.

Kliendid kipuvad luiskama

Ka korstnapühkija-meister Hillimar Heinroos tõdeb, et inimeste teadmised õigest korstnapühkimisest on üsna lünklikud. «On olnud juhtumeid, kus klient hüüab alt, et mis teed nii kaua seal korstna otsas, siis olen ütelnud, et lõõri peab puhtaks saama, tema vastu hüüdma, et luges foorumist, kus kirjutatud, et piisab üks kord alla ja üles tagasi. Sedasi ikka lõõri puhtaks ei saa,» räägib ta.
Ka tema usub, et inimesed suhtuvad küttesüsteemide puhastamisesse pealiskaudselt. «Arvan, et vähesed inimesed puhastavad ise küttesüsteeme iga aasta, enamus unustavad sootuks ja kui enam ei tõmba, siis kutsuvad korstnapühkija. Kui küsid, millal viimati puhastati, siis luisatakse, et eelmine aasta, tegelikult meie elukutselised korstnapühkijad teame, kui palju keskmiselt tahma tekib ja natukene noomime ka klienti, et puhastamine on nende endi turvalisuse huvides,» räägib korstnapühkija.

Kel kindla peale oma kütteseadmete puhastamiseks õiged töövahendid olemas, sellel soovitab Heinroos meeles pidada, et puhastamisel on oluline järjekord. «Puhastamist alustatakse korstna poolt kolde poole, et oleks tagatud tõmme. Tõmbe kadumisel on suur tõenäosus, et tahm tuleb tuppa ja rikub kogu elamise. Ise puhastades ei osata vaierit lõõris kasutada ja sellega jääb enamus lõõriseinad ikkagi tahmaseks, mis otseselt suurendab kütuse kulu. Mida puhtam on lõõri sein, seda kuumemaks läheb kivipind ja seda rohkem saab sooja. Tahm on kõige suurema soojustakistusega,» selgitab ta.

Korstnapühkijad panevad kõigile südamele suhtuda korstnapühkimise vajadusse ja põhjalikkuse olulisusesse täie tõsidusega, sest nii kestab küttekeha  kauem ja ei sea ohtu inimeste tervist. «Omaltpoolt tahaksin märkida, et inimesed on kurjad seaduse peale, kui peavad iga aasta korstnapühkija kutsuma ja tasuma keskmiselt 40-55 eurot, olenevalt kütteseadmete arvust, samas on pandud seadusega kohustus autoga ülevaatusele minna, uuematel autodel kahe aasta tagant ja kümne aasta vanustel autodel igal aastal, tasudes keskmiselt 40 eurot. Ja kõik on rahul, keegi ei kurda, et peab iga aasta ülevaatusel käima,» tõmbab Heinroos ilmeka paralleeli. Sama iseenesestmõistetavus võiks kehtida  ka korstnapühkimise maailmas.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles