Puitmaja versus kivimaja: eksperdid vaidlevad, kumba eelistada (1)

Skandinaavias ehitatakse enim puidust elementmaju, Eestis aga endiselt palju kivimaju. Kivimaja valitake sageli seetõttu, et tundub justkui kindlam – see ei nagise ega vaju ja on tuleohutum. Puitmajade tootjad vaidlevad aga «kivimeestele» kirglikult vastu ja püüavad selgitada, et ei ole see tehases toodetud puitmaja halvem ühti, parem koguni. 

Kivi peal puit all, puit peal kivi all

«Kivi eelis on vaikus. Kui kõndida mööda kivist treppi ja kivist vahelagesid, siis sammud ei kosta läbi. See on puitmajade puhul üks sagedasemaid probleeme,» teeb Jämera müügidirektor Margus Oja avangu kivimajade heade omaduste osas.

OMATALO maaletooja Raju Söödor nõustub Oja väitega, ent väidab, et probleem on välditav: «Jah, kivimaja tundub massiivne ja naginate võimalus on seega väiksem, ent kui puitmaja korrektselt ehitada, siis seda probleemi ei teki. Eriti peab see paika tehasemajade puhul, kus on viimnegi kui detail on peensusteni läbimõeldud.»

«Tehases valmistatud majades pole midagi juhuse ja töömehe loomingu hooleks jäävat. Näiteks OMATALO toodetud maju müüjakse kõikjal maailma, kus kliima on väga erinev. Sellest lähtuvalt peab maja vastama ka kõige karmimatele ilmastikutingimustele,» selgitab Söödor.

Söödori sõnul võib ehituspraaki pigem ette tulla majadega, mis ehitatakse kohapeal erinevatest tarnitud materjalidest. Iga materjali paigaldamisega kaasneb inimfaktor, mida aga tehasetoodangu puhul saab täielikult välistada. Samuti on tehasetoodangu puhul välistatud hetkelised kliimamõjutused ehitusmaterjalidele.

Kvaliteet oleneb ehitajast

«See oleneb väga palju ehitajast, milline kvaliteet tuleb. Minu hinnangul saab kivimajadel olla kõvasti vähem ehitajapoolseid eksimusi kui puitsõrestikmajadel, kust võib tuul läbi tõmmata ja on suurem oht peidetud vigade tegemiseks ehitusel. Lisaks on põhimõtteline erinevus valmidusastmes, kas me räägime ehitusmaterjalidest või siis majade müügist. Puitelementidest tehasemajadele vastab kivimajade poolelt näiteks Jämerä kivimaja – samuti standardsetel tüüplahendustel põhinev maja, mis tarnitakse kliendi soovitud valmidusastmes majapaketina.» vastab talle omakorda Oja.

Söödori sõnul ei tohiks tehases valmistatud elementidest maja kohapeal ehitatava puitsõrestikmajaga võrrelda. «Need majad, mis ehitusbuumi ajal põllu peale kerkisid, ehitati sageli eirates ehitusnõudeid ja kasutades mittekvaliteetseid materjale ning tööjõudu. Majadega, mida meie pakume, pole neil midagi pistmist,» ütleb Söödor.

Söödor leiab, et sellist kohatut võrdlust tuuakse sageli seetõttu, et tehasemajade püstitamine käib väga kiiresti. Kui kivimaja ehitusprotsess kestab kuni paar aastat, siis elementmaja valmib reeglina poole aastaga. Sageli kiputakse unustama, et enamus töid on juba tehases tehtud ning lõpptarbija seisukohast nähakse ainult kiiret püstitusprotsessi.

«Mujal maailmas on tehasemajade valik tavaline praktika. Tehases eeltoodetud elemendid vähendavad oluliselt kohapealseid tööjõukulusid ja seeläbi ka ehitusele kuluvat,» selgitab Söödor.

«Näiliselt on tõesti kivimajal ehitusperiood pikem kui elementmajal, ent elementmaja puhul ei arvestata, palju aega kulub tehases. Eeldusel, et vundament on valmis, kerkib kiviplokkidest majakarp 3-4 nädalaga. Kui protsess on korralikult ette valmistatud, siis pole erilist vahet,» lisab Oja vastukaaluks.

Kas tulekindlam on puit või kivi?

Kuidas on aga puitmajade puhul tulekindlusega? «On ilmselge, et erinevatel ehitusmaterjalidel on teineteise ees omad eelised ja puudused. Tänu tänapäeva laiale materjalisortimendile saame kergelt puudujääke parandada, kergemini süttivad materjalid saame kaitsta kõrget tulepüsivusklassi pakkuvate toodetega, olgu selle parimaks näiteks laialtlevinud Gyproc plaat. Puitelementmajades annab puidust konstruktsioonidele tulekindluse tulekindel vill ja erikõva kipsplaat. Betoonist konstruktsioonide puhul ei kasutata konstruktsioonides oleva armatuurraua tulepüsivaks muutmiseks muud, kui betooni ennast. Reaalse tulekahju korral tekib armatuurrauas paisumine, ning suurte pingete all muutuvad betoonkonstruktsioonid väga ohtlikuks,» selgitab Söödor.

«See on ikka väga üle pingutatud elementmajade tulepüsivuse jutt,» leiab Oja. «Esiteks on kivi mittepõlev materjali ja puit on põlev materjal. Suure läbimõõduga puittalad või palgid on tulepüsivuselt tõesti paremad kui terastalad, ent puittalade terasest paremat tulepüsivust ei saa kohe mitte kuidagi üle kanda puitelementmajadele, milles on seintes õhukesed puitdetailid, mis võtavad kergelt tuld ja põlevad kiiresti. Jutt betooni sees oleva armatuuri ülessulamisest on täiesti arusaamatu ja ei puuduta mitte kuidagi kergplokkidest ehitatud maju. Puitelementmaja ei ole tulekindel ega tulepüsiv, puit on siiski väga hea ja hinnatud küttematerjal.»

«Kivimaja kindlaks eeliseks on, et kivimaja on pikaealisem. See peab 100 aastat ilusti vastu, kui katus peakohal,» jätkas Oja kivimaja eelistega. «Mida rohkem kivi kasutatud, seda õhukindlam, soojapidavam ja tulekindlam maja on.»

«See justkui tahaks jätta mulje, et puitmaja amortiseerub kiiresti. Päris nii see siiski pole. Esimesed teadaolevad ning tänaseni kasutuses olevad OMATALO elementmajad Eestis pärinevad aastast 1945. OMATALO annab enda majadele ka 10. aastase garantii,» sõnas Söödor.

Ka kivimaja võib olla tervislik

«Puidul on rohkem emotsionaalne väärtus, arvatakse et puitmaja on looduslik ja tervislik. On inimesi, kes ütlevad, et nemad tahavad puitu ja kõik. Elementmajade seinad on siiski peamiselt kips, soojustus ja soojustuse kaitsekiled, puitu ennast on seintes vähe. Kui mõtleme aga tervislikkusele, siis ei pruugi see alati olla kõige tervislikum. Mina ütleksin, et tervislikkuse poolest on kivi isegi kaugelt parem, sest tegemist on puhtalt mineraalse materjaliga, milles ei sisaldu absoluutselt mitte mingeid naftakeemia saaduseid, aga puit vajab ajas vastupidavuse tagamiseks immutamist puidukaitse vahenditega» tõi Oja näite ekslikust põhjusest, miks osad inimesed puitu teadmatusest eelisavad.

Söödor lisab, et kuigi plokkidest maja tundub massiivsem, siis on puidu suureks eeliseks lisaks eelpoolloetule ka mürakindlus: «On levinud väärarvamus, et puit läbi kostub. Võin kinnitada, et vill konstruktiooni sees tagab oluliselt parema heliisolatsiooni, kui betoon või kivi.»

«Väide, et vill tagab elementmaja seina sees oluliselt parema heliisolatsiooni, kui betoon- või kivikonstruktsioon, ei kannata kriitikat. Mida raskem on seina ruutmeeter, seda paremini ta heli summutab. Vill koos topelt kipsplaatidega tagab piisava heliisolatsiooni.» vastab omakorda Oja.

Mida siis valida?

Lõpuks on valik paljuski maitse ja ehituse korraldamise soovi küsimus. Kehvasti saab ehitada nii puit- kui kivimaja ja samuti saab mõlemat väga hästi ehitada.