Kinnisvaraekspert: korter on majaga võrreldes muretum ja mugavam lahendus (1)

Kinnisvaraekspert Vivika Simmo sõnul on kahte tüüpi inimesi: need, kes elavad korteris ja ei mõtlegi eramajja kolimisele ning vastupidi - inimesed, kes ei kujuta ette elu korteris ja nõustuvad elama vaid majas. Tuleb sageli ette ka seda, et unistatakse majast, aga kui ollakse sisse kolinud, siis avastatakse, et endine mugav korteriomaniku elu on peapeale pööratud ning üks töö ajab teist taga.

«Kindlasti saab üheks suureks ja oluliseks korteri eeliseks pidada seda, et korteris saab elada mugavamat ja kohustuste vabamat elu, millega kaasneb ka ajaline paindlikkus,» selgitab Simmo. «Olen kokku puutunud paljude kodu vahetajatega, kes kolivad majast korterisse ja põhjendavad elukohavahetust just sooviga pääseda lihtsatest, ent tüütutest kohustustest,» räägib ta. Kaasaegsetes kortermajades on elaniku eest pea kõik ära korraldatud ja inimesed ei pea mõtlema näiteks lehtede koristamisele, lumelükkamisele, kogu küttesüsteemi reguleerimisele, veefiltrite vahetamisele või korstna puhastamisele.

Simmo toob esile mõned punktid, millele iga majaostja peaks mõtlema. «Maja hooldamine sisaldab mitmeid olmelisi kohustusi, mille peale korteris inimene ei oska absoluutselt tullagi,» ütleb ta. Kas või väljakutse võidelda kahjurite, viljapuude haiguste või majjatungivate sipelgatega - eemalt vaadates tühiasi, asjas sees olles aga täitsa suur mure. 

Majaga kaasnevad kulutused ja kohustused – on need siis seotud aiaga, oma tänavaesise korrashoiuga, maja igapäevase ülalpidamisega või kas või kindlustusmaksega. Iga koduotsija peaks analüüsima, et kas tema ja tema perekond on kõigeks selleks valmis ning tunneb majaomanikuks olemisest koos kogu kohtustustekoormaga rõõmu. Kui jah, siis on valik õige, kui on kahtlus, siis on targem pigem korteri kasuks otsustada.

Mis on tähtis korteriomanikele?

«Korterite ja eriti uutes majades asuvate korterite ülalpidamiskulud jäävad madalamaks kui majades. Seda enam, et praegu ehitatakse madalenergiaga ja tulevikus juba nullenergiaga hooneid, mille eesmärk on efektiivsus ning madal kulunumber omanikule,» selgitab Simmo. Kinnisvaraekspert toob näitena elu-ja ärihoone LAEV, millel on maksimaalne energiatõhusus. 

Praegune trend näitab, et paljud noored otsivad tihti esimese hooga endale linnast eemale maja või ridaelamut, kuid saades aru, mis kohustused sellise elukoha vahetusega kaasnevad, valivad aja möödudes siiski korteri linna. «Oluliseks argumendiks korteri eelistusel saab aja- ning rahakulu logistika tarbeks, mis kulub marsruudil töö-kool-lasteaed-kodu linnast eemal. Samuti muutub inimeste sotsiaalne elu. Aastatuhande vahetusel oli tugevalt näha seda, et need, kes linnast maale olid kolinud, hakkasid tagasi linna tulema. Nüüd on taas seda voolu tunda,» tutvustab Simmo praegust elukoha vahetuse trendi.

Kinnisvaraturul on märgata seda, et korteritesse kolivad tagasi ka need perekonnad, kellel on lapsed kodust välja kolinud, maja jäänud suureks ning jõutakse uuesti oma hobide ning seltskondlike tegevuste juurde tagasi. «Piisab, kui naaber liigub majast korterisse ja tihtilugu tulevad samast piirkonnast sõbrad ka järgi,» iseloomustab Simmo liikumist kinnisvaraturul.

Korteri puhul peetakse äärmiselt oluliseks seda, et infrastruktuur oleks potentsiaalse kodu juures olemas: lasteaiad, koolid, kauplused, linnatranspordi lähendus. «Viimase aasta jooksul on üks kiiresti kasvava huviga piirkondi Rocca al Mare. Seal on koolid, lasteaiad, spordisaalid, kaubanduskeskused, terviserajad ja kesklinna lähedus,» loetleb ekspert. 

Simmo sõnul sobib paljudele ka selline lahendus, et suve tarbeks on linna lähedal suvemaja, ent talvisel perioodil peatutakse linnakorteris. «Suvel on hea lastega maal olla- grillida, veeta vabas õhus aega sõpradega, ent talvel on jällegi korteris mõnus- lapsed kesklinnas koolis, ise tööl, trennid ja huvialaringid käe-jala juures,» ütleb ekspert.