Kas puutuhk tegelikult ikka sobib väetiseks?

Miks tuhka väetiseks kasutatakse?

Kaminatest või ahjudest võetud puutuhk võib olla taimedele hea kaaliumi allikas. Vähesemal määral sisaldab tuhk endas ka naatriumi, boori, vaski, väävlit ja tsinki. Samas ei ole puutuhas peituvate toitainete hulk eriliselt suur ja oleneb suuresti sellest, millist puitu põletati. Kui mullal on aga kaaliumi puudus, saab tuha abil seda puudust vähendada.

Puutuhk ja mulla pH-tase

Puutuhk sisaldab endas umbes 25 protsenti kaltsiumkarbonaati, mis on hea vahend mulla leeliselisemaks muutmisel. Kui su muld on väga happeline (5.5 või madalam) on tuha kasutamine hea võimalus mulla pH taseme tõstmiseks.

Samas kui muld on juba leeliseline, võib tuhk tõsta mulla pH taseme nii kõrgele, et taimedel tekib probleeme toitainete kättesaamisel. Tuhka tasub eemal hoida ka taimedest, mis vajavad happelist mulda, näiteks rododendronidest ja mustikatest.

Mis on tuha kasutamise miinused?

Kahjuks võib puutuhk olla raskmetallide, näiteks kaadmiumi ja kroomi allikaks. Samas on aga suurem osa uuringutest täheldanud, et kui mulla pH on üle 6.0, ei ammuta taimed seda eriliselt endasse. Kuna tuhk aga tõstabki pH taset, ei tohiks raskmetallid tulla probleemiks. Kes aga nende pärast kardab, peaks oma mulla pH taset testima.

Kokkuvõttes võib väike kogus puutuhka lisada mullale toitaineid ja olla kasulik. Suurtes kogustes seda aga kasutada ei soovitata.

Mitte kunagi ei tohiks aga kasutada taimedel (eriti söödavatel) sellist tuhka, mis on lakitud või töödeldud puidu saadus!

Aga tuha kasutamise plussid?

Tuhk on hea tõrjevahend ja ajab eemale nälkjad ja teod – see mõjub nende kehadele kokkupuutel nagu sool ja kuivatab need.

Samuti saab tuhka kasutada tüütute lehetäide tõrjumiseks: selleks kata taimed ja lehetäid tuhakihiga. Kui oled probleemist vabanenud, saad taimed taas voolikuga puhtaks pesta.