Kas ja kes tänasel päeval üldse veel krunte ostab? Ning kui neid soetatakse, siis kuhu?
Kas kruntidele leidub tänapäeval veel ostjaid?
13. september 2017, 08:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
On selge, et võrreldes korterite ja majadega ostetakse krunte oluliselt vähem. Arco Vara maakler Gari Selgis põhjendab seda sellega, et majaehitus on kallis ja inimesi, kes seda endale lubada saavad, on vähem kui näiteks korteriostjaid. «Maja ehitus nõuab suuremat omafinantseeringu olemasolu. Ostjal peab olema omafinantseering krundi ostuks ja kinnise karbi ehituseks enne, kui pank hakkab finantseerima,» ütleb ta.
Kinnisvaraanalüütik Mihkel Eliste kirjutab turuülevaates, et nii hoonestamata kui ka hoonestatud elamumaa tehinguaktiivsus hakkas oluliselt langema juba 2006. aastal ja langes hooga 2012. aastani. Viimastel aastatel on tehinguaktiivsus elamumaade osas tervikuna hoogustumas, hoonestatud elamumaade puhul on tehingute arvu kasv olnud märgatavalt kiirem kui mediaanhinna kasv.
Maa-amet selgitab toimunut ostjate muutunud eelistustega – elamumaad omandatakse paremasse asukohta, poolikutele hoonetele eelistatakse täielikult valmis ehitatud elamuid. Nii hoonestamata kui ka hoonestatud elamumaa turgu veavad Eestis põhiliselt Harjumaal tehtavad tehingud.
Kes krunte ostavad? Selgise sõnul inimesed, kes on jõudnud majanduslikult nii kaugele, et majaehituseks on võimalus tekkinud. Peamine vanusegrupp on 35–45-aastased inimesed, krunte soetatakse peamiselt linnadesse ja nende lähedal asuvatesse keskustesse. «Oluline on koolide, lasteaedade lähedus ja välja kujunenud infrastruktuur. Põlluarendusi on praegu endiselt raske müüa,» sõnab Selgis.