Edukas võitlus hallitusega saab alguse tekkepõhjuste likvideerimisest

Kuidas ja miks tekib hallitus?

Hallitusseente rolliks on lagundada orgaaniline eluta aine. Hallitusi on mitu erinevat liiki, ent mitte ükski neist ei kasva ilma toitainete, vee või niiskuseta.

«Kui kuhugi tekib hallitus, siis seal on orgaanilist ainet, mida lagundada,» ütleb Eesti Mükoloogiauuringute Keskus SA nõukogu esimees Kalle Pilt. Lisaks orgaanilisele ainele vajavad hallitusseened kasvuks ka niiskust ja soojust. Kui kõik eelnevalt mainitud tingimused on täidetud, ei ole hallitusseentest enam pääsu.

Terviseameti järgi kandub hallitus tuppa meie endi kaudu ehk läbi meie riiete ja jalanõude aga ka õhu teel läbi avatud uste, akende ja ventilatsioonisüsteemide.

Kuidas hallituse teket ennetada?

Kõige tõhusam meetod hallituse ennetamiseks on tekkepõhjuse likvideerimine. Kuna hallituse põhjuseks on üldjuhul orgaanilise aine küllus, tuleb eluruum puhastada orgaanilise aine jääkidest. Samuti on tähtis hoida ruum kuiva ja jahedana. 

Niiskemates piirkondades soovitab Terviseamet kasutada sobivaid ehitusmaterjale. Sealjuures on oluline silmas pidada, et iga materjal leiaks kasutust selleks ettenähtud kohas ja vastavalt kasutusjuhendile. Näiteks on tavalise kipsplaadi paigaldamine vannituppa väga soodsaks eeltingimuseks hallituse tekkeks plaadipinnal. Ka paljude silikoonide puhul on täheldatud, et need tõmbavad hallituskolooniad kergemini ligi kui teised.

Kuna teatud osa hallitusseentest ei vaja oma elutegevuseks hapnikku ega ka valgust, soovitab Terviseamet tubades kardinad eest tõmmata ja lasta päikesevalgus tuppa. Päikese UV-kiirguse lainepikkused on nimelt paljudele seentele surmavad.

Kuidas hallitusega võidelda?

Võitlus hallitusega ei ole lihtsate killast. Hallitust avastades tuleks see koheselt kõrvaldada. Kalle Pilt peab siinkohal taaskord kõige olulisemaks vajalike ennetusmeetmete kasutuselevõttu. «Kui tekkepõhjuseid ei likvideerita, siis tekib hallitus samasse kohta uuesti,» ütleb Pilt.

Esmatähtis on pindu regulaarselt ja korrapäraselt puhastada, kontrollida toidainete säilivusaegu ning hoida materjalid ja pinnad võimalikult kuivana.

Terviseamet soovitab näiteks pärast vannitoa kasutamist põhjalikult kuivatada kõik pinnad ja vähendada õhuniiskust. Lisaks on soovituslik ventileerida eluruume ja vältida külmasildade teket akente ümbruses, välisnurkades ja teistes piirkondades. Õhuniiskus võiks kõikides eluruumides jääda vahemikku 35-60% ning toatemperatuur 20–22 °C vahele.

«Ühekordseks eemaldamiseks aga soovitame kasutada erinevaid desinfitseerivaid aineid, teadusuuringud näitavad, et kõige efektiivsemateks toimeaineteks on alkohol, vesinikülihapend, kloori- ja joodiühendid,» ütleb Pilt.