Mis oleks, kui koliks... Põlvasse?

Miks Põlva?

Aga miks mitte? Põlva on rõõmus väikelinn, kus on hea elada kõigil, kes suuremate linnade kiiremat elutempot väga ei armasta. Samas on Põlva erinevalt paljudest teistest sama suurtest linnadest piisavalt tegusaid inimesi täis, nii et igavlema siin ei pea. Kohalikud on kursis, et paljude läbisõitjate hinnangul on tegemist väljasurnud kohaga, kus mingit elu ei ole, kuid nad ise kinnitavad, et nagu väiksemates kohtades sageli, on ka siin palju peidus pinna all ja võõrale kohe silma ei hakkagi.

Kiidetakse, et Põlva on väga hea koht lapsevanematele, sest mõnus ja turvaline väikelinnaatmosfäär on ideaalne koht järeltulijate kasvatamiseks. Põlvakate sõnul tulevad paljud noored pärast kõrgkoole ja mujal elamist lõpuks ikka Põlvasse tagasi, kui lõpuks on aeg enda lapsi kasvatama hakata - mujal ei olevat selleks lihtsalt nii häid tingimusi. 

Palju kiidetakse ka Põlva ja selle ümbruse ilusat loodust (siin on oma rand!) ning väikelinna kohta üllatavalt head kaubavalikut. Kui aga kõike vajalikku Põlva poodidest kätte ei saagi, siis on ka Tartu oma suurema valikuga mõistlikult lähedal.

Mis räägib Põlva kahjuks?

Põlvasse mujalt kolinud inimesed ütlevad, et alguses on hästi raske põliselanikele omaks saada. Võõrast umbusaldatakse ja usalduslikke suhteid kohalikega võib esmalt olla väga keeruline sõlmida. Kui end aga tõestada suudad, on sõprussuhted soojad, südamlikud ja püsivad. 

Muidugi seisab ka Põlva silmitsi kõigi väikelinnaprobleemidega: küsimused, milline on koolide tulevik, mis saab haiglast ja nii edasi kummitavad kohalikke elanikke kogu aeg. 

Kui kallis?

Pole eriti imekspandav, et kinnisvara on Põlvas ikka pigem odav. Kahe- kuni kolmetoalise renoveeritud korteri saab kätte umbes 30 000 euro eest. 

Nelja- kuni viietoaliseid maju on küllalt erinevas hinnaklassis. Odavaima saab kätte juba pisut alla 21 000 euroga, aga kalleim, kaasaegne elementmaja, maksab jällegi 162 000 eurot.

Üürikortereid on kinnisvaraportaali KV.EE andmetel Põlvas hetkel saada kaks ja nende kuuüür jääb 100 ja 200 euro vahele. 

Koolid?

Põlvas on kaks munitsipaalkooli: Põlva Kool ja Põlva Roosi Kool. Viimases on käibel riiklik lihtsustatud õppekava. Riigikoolidest tegutseb linnas Põlva Gümnaasium. Väga hinnatud on ka waldorfpedagoogikat viljelev Johannese kool ja lasteaed Põlva lähistel Rosmal.

Lasteaedasid on Põlvas kolm: Lepatriinu, Mesimumm ja lasteaiarühmad Roosi Koolis. 

Huviharidust pakuvad Põlvas muusika-, kunsti- ja spordikool. 

Aga töö?

Tööga Põlvas muidugi kiita pole. Võib ehk isegi öelda, et see on linnakese suurim puudus. Üks kohalik ütleb, et töö seisukohast sobib Põlva laias laastus kolme sorti inimestele: neile, kes on valmis leppima mõne lihtsa ametiga; neile, kes on valmis ootama, kuni vabaneb mõne spetsialisti koht ja neile, kes loovad endale kas ise töökoha või leiutavad võimaluse teha kaugtööd. Kõrgelennulist karjääri siin ei tee, aga väikelinnast seda ilmselt keegi ka väga ei oota. 

Suurimad tööandjad Põlvas on toiduaine-, ravimi-, puidu- ja rõivatööstus. Erialaspetsialistid leiavad rakendust peamiselt kas kohalikus omavalitsuses või koolides, paljud käivad tööle ka Tartusse.

Mida vabal ajal teha?

Vabal ajal on Põlvas teha väga palju. Kõrges hinnas on siin sport, eriti käsi- ja jalgpall. Aegade jooksul on linnas hinnatud ka lumelauasporti, Põlvas on selleks puhuks loodud ka lumelauaklubi Mässer.

Kellele füüsiline tegevus aga nii palju huvi ei paku, leiab kindlasti rakendust kultuurivaldkonnas. Ühe kohaliku elaniku sõnul on Põlva ses mõttes nagu mõni briti väikelinn, et igaühel on mõni oma väikest seltskonda koondav huviringike, millega siis näiteks linna päevadel või muude võimaluste avanemisel üles astutakse. 

Külalisetendusi käivad andmas mitmed suuremad teatrid, Põlva kultuuri- ja huvikeskuses saab aeg-ajalt ka kinofilme vaadata. 

Palju külastajaid ja elu toob linna iga-aastane Intsikurmu muusikafestival. 

Kuhu sööma minna?

Kes otsib peent toiduelamust, sellele soovitavad kohalikud Pesa hotelli restorani, mis on ikka päris tõeline restoran. 

Hubase kohviku sõpradele leidub Põlva talupoes Tillu kodukohvik, mis on nagu taeva kingitus kõigile pirukate, saiakeste, kookide ja tortide sõpradele. Kõik see maitsev kraam valmistatakse kohvikus kohapeal.

Põlvast kümne kilomeetri kaugusel on aga pitsarestoran Olive, kuhu sõidetakse pitsat proovima ka teisest Eesti otsast. Lihtsalt nii hea pidavat olema!

Midagi veel?

• Legendi kohaselt on Põlva oma nime saanud Põlva kirikusse müüritud põlvitava Maarja-nimelise tüdruku järgi. Keeleteadlased Gustav Must ja Julius Mägiste seostavad Põlva nime sõnaga pigem sõnaga «põlv», mis võib tähendada mis tahes käändu. Arvatavasti märkis see käänukohta Orajõe orus.
• Põlval on kaks sõpruslinna: Kannus Soomes ja Balvi Lätis.
• Põlvas on järv ja samas läbib linna ka jõgi.