Mida teha, kui kodus juhtunud õnnetuse tõttu saab lisaks kahjustada ka naabri eluruum?

Kristina Kostap
, kodustiil.postimees.ee toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üldjuhul on just veekahjud sellised kahjud, mis hõlmavad mitut korterit.
Üldjuhul on just veekahjud sellised kahjud, mis hõlmavad mitut korterit. Foto: Pexels / CC0 Licence

Naabri eluruumide kahjustamise oht puudutab kõiki korterites, ridaelamutes ja jagatud või paarismajades elavaid inimesi. Mida aga teha, kui inimese kodus juhtunud õnnetusest ei jää puutumata ka naabri eluruum?

Naabrit võimalikust kahjust informeerides oleks alati mõistlik kaasata ka korteriühistu esindaja. Koos tuleks tekkinud kahjustused üle vaadata, võimalusel fotografeerida ning kirjalikult fikseerida, ütles PZU Kindlustuse varakahjude grupijuht Marge Habakukk. Juhul, kui kahju põhjustajal on olemas kodukindlustuse leping koos vastutuskindlustusega, tuleb koheselt ka kindlustusandjat teavitada.  

Tavalisest kodukindlustusest ei piisa

Kodukindlustust sõlmides tuleb veenduda, et kindlustusleping oleks sõlmitud ühes vastutuskindlustusega. ERGO kindlustuse varakahjude osakonna juhi Erko Makienko sõnul ei kata korteriomaniku enda korteri kindlustus automaatselt naabritele tekkinud kahju. «Klient peaks oma kodukindlustuse juurde valima ka vastutuskindlustuse, siis on klient kaitstud ka selliste nõuete eest, kui uputus levib naabri korterisse. Just veekahjud moodustavad korteri kahjudest kõige suurema osa ja üldjuhul on just veekahjud sellised kahjud, kus on haaratud mitu korterit, seega korteriomanik peaks omama alati ka vastutuskindlustust, et vältida ootamatuid nõudeid,» ütles Makienko.

Kivirüüt rääkis, et ühe veekahju eest makstav hüvitis on keskmiselt 1200 eurot, tulekahju korral küündib see keskmiselt 20 000 euroni. «Salva 2017. aasta suurim veekahju eest makstud hüvitis olnud 13 500 eurot ja eluhoone tulekahju 130 000 eurot,» märkis Kivirüüt.

Kõige sagedamini esinevad vastutuskindlustuse kahjud

Kui jätta kõrvale nutiseadmete kahjud, mis moodustavad ca 50% kõikidest kodukindlustuse kahjudest siis kõige enamlevinud on siiski veekahjud, mis on tingitud torustike leketest, purunemistest, ummistustest jne, ütles Habakukk. Kõige sagedasemad avariijuhtumid on seega hoonesiseste vee- või küttesüsteemide purunemisest tingitud veekahjud. 

«Samas võib ootamatuid veeõnnetusi olla teisigi, näiteks ühe inimese kodus voolas akvaariumist 150 liitrit vett välja,» rääkis Kindlustusselts BTA kahjukäsitluse ja klienditeeninduse osakonna juhataja Kätrin Liebert.

Salva Kindlustuse varakindlustuse osakonna juhataja Alver Kivirüüt rääkis, et koduse vara kahjudest on kõige sagedasemad on mobiiltelefonide, arvutite ja televiisoritega toimunud õnnetused, mis on enamjaolt tingitud seadmete kukkumisest.

Tulekahjusid on Lieberti sõnul arvuliselt vähem, ent nendega kaasnevad kahjud on tavaliselt märkimisväärselt tõsisemad, kuna lisaks tulele tekitab ulatuslikke kahjustusi ka tulekahju kustutamisele kuluv vesi. Kahju võib naabrile tekitada näiteks ka lemmikloom, kes põhjustab õues olles autole ette sattudes avarii, mille kahjud peab looma omanik seejärel hüvitama. 

Veel esineb kahjujuhtumeid, mille puhul on kas puud kukkunud naabrite majale või autole või on ehitustööde käigus tekitatud naabrite eluruumile kahju.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles