Korteriühistute tööd reguleeriva mittetulundusühingute seaduse järgi peab mittetulundusühingul olema juhatus, mis seda juhib ja esindab. Mida aga teha olukorras, kus mitte ükski korteriomanikest ei ole nõus juhatuse liikmeks asuma?
Korteriühistu juhatuse puudumisel võib nõuda kohtult juhatuse asendusliikme määramist (1)
/nginx/o/2018/02/27/7645899t1hd0c1.jpg)
1. mai 2018, 15:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Korteriühistu juhatusel võib olla üks või mitu liiget. Seadus ei piira sealjuures ühistu võimalusi valida juhatusse inimene, kes ei kuulu parasjagu korteriomanike ringi.
Samas, kui korteriühistu põhikirjas on eraldi väljatoodud punkt, mille kohaselt valitakse juhatus korteriomanike seast, saab mitteomanikku valida juhatus liikmeks alles seejärel, kui ühistu põhikirja on vastavad muudatused sisse viidud.
Mida toob 1. jaanuaril 2018 jõustuv korteriomandi- ja korteriühistuseadus?
Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi sõnul on uues seaduses regulatsioon, mille kohaselt korteriühistul ei pea olema juhatust, kui korteriomandite arv ei ole suurem kui kümme või kui kõik korteriomandid kuuluvad ühele isikule.
Juhatuse puudumise korral juhivad ja esindavad korteriomanikud korteriühistut ühiselt – korteriomanikud peavad seega oma tahet tehingute tegemisel kindlasti ka väljendama. Seda kas isiklikult või esindaja kaudu.
«Teoreetiliselt võib aga uue seaduse jõustumisel tekkida olukord, kus ka suuremas kui kuni 10 korteriomandiga majas ei suudeta kokku leppida juhatuse liikmete valimises. Ka sellisel juhul kehtivad eelpoolkirjeldatud korteriomanike ühise esindusõiguse põhimõtted,» ütles Mardi.
Kohtu määratud asendusliige
Juhul, kui ühistus ei suudeta aga ühist esindusõigust teostada, võib kas korteriomanik, korteriühistu võlausaldaja või mõni muu seotud isik mõjuval põhjusel nõuda kohtu teel juhatuse asendusliikme määramist.
Kohtu määratud juhatuse asendusliikme volitused kestavad Mardi sõnul kuni uue juhatuse liikme määramiseni korteriomanike üldkoosoleku poolt.
Mardi leiab, et pole mõeldav, kui kümmekonna korteriga majas kõik korteriomanikud lepinguid sõlmima hakkavad. Kortermaja majandamiseks võivad korteriomanikud korteriühistu üldkoosoleku otsusega nimetada ametisse ka valitseja, kelleks võib olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik, nagu näiteks kinnisvarahaldusega tegelev ettevõte.
Uue seadusega tekib seega uus õiguspõhimõte, mille kohaselt korteriühistu, kui juriidilise isiku, juhatuse liikme asemel võib olla mõni teine juriidiline isik.
Valitsejaks määratud juriidiline isik peab aga sealjuures igale korteriühistule määrama füüsilisest isikust majahalduri, kellel on kinnisvarahalduri või korterelamuhalduri kutsetunnistus, rääkis Mardi.