Koduostjal ei maksa müüjaga kohe hinna üle kauplema hakata

Käsiraamatu «Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu» autor Tõnu Toompark annab kinnisvaraportaalis KV.EE nõu, kuidas seda teha. 

Tehinguobjekt

Müüja ja ostja peavad kokku leppima, mis on see kaup, mille üle nad läbi räägivad.

Võib juhtuda nii, et müüja on rääkinud kogu aeg korterist ja soovib keldris asuva eraldi korteriomandist parkimiskoha eest lisatasu küsida. Koduostja on aga kogu aeg aru saanud, et parkimiskoht ja korter on n-ö ühes komplektis ja mainitud hind hõlmab mõlemat.

Vallasasjad

Ostja ja müüja lepivad sageli kokku elamispinnaga kaasaminevate vallasasjade osas. Nendeks vallasasjadeks on enamasti mööbel. Ette aga võib tulla, et korteriga pakutakse kaasa autot või majaga näiteks aiapidamise riistu ja muruniitjat.

Valduse üleandmine

Ostja ja müüja peavad omavahel kokku leppima, millal annab müüja ostjale üle valduse. Kui müüdav eluase on tühi ja müüja seal ei ela, sõlmitakse üleandmise-vastuvõtu akt reeglina esimesel võimalusel notariaalse ostu-müügilepingu sõlmimise järel.

Kui müüja kasutab elamispinda oma koduna, võtab tal väljakolimine aega. Sellisel puhul on tavaline, et müüja annab valduse üle kuu aja jooksul. Loomulikult on võimalikud igasugused muud kokkulepped. Oluline on ainult, et nii müüja kui ostja saaksid sõlmitud kokkulepetest ühtemoodi aru.

Hind

Hind on sageli teema, mis soovitakse esimesena käsitluse alla võtta. Hind peaks endas kokku võtma kauba, tema kvaliteedi ja muud omadused. Seetõttu oleks loogiline siiski esmalt rääkida kaubast, selle ostu-müügitingimustest ja valduse üleandmisest. Alles nende detailde osas kokkuleppele jõudmise järel on võimalik rääkida kokkuvõtvalt hinnast ja maksetingimustest.

Hinnaläbirääkimiste juures saab pisut mängida tehingukulude jaotamisega, kuid sageli mõjutavad omandi üleandmisega seotud tehingukulud koguhinda suhteliselt vähe. Tüüpiliselt jagatakse ostu-müügiga seonduvad kulud ostja ja müüja vahel võrdselt, kuid alati on võimalik sõlmida erikokkuleppeid.

Muud kokkulepped

Kinnisvara ostu-müügiga võivad kaasas käia muud kokkulepped. Näiteks võib olla tegemist olukorraga, kus müüja müüb elamispinda, millel puudub kasutusluba. Sellisel juhul on kinnisvaraostja jaoks väga mõistlik notariaalses lepingus kokku leppida, et müüja hangib kasutusloa.

Sõltuvalt kinnisvaraostjast ja -müüjast võib iga tehinguga kaasas käia teemasid, milles on tarvis kokku leppida. Oluline on, et tehinguga seotud kokkulepped saaksid fikseeritud notariaalses ostu-müügilepingus. Vastasel korral võib selguda, et kokkulepe on tühine ehk teine pool ei pea seda täitma.