Jälgimisseadme kasutamine ei tohi kahjustada vaatevälja jäävate isikute huve (2)
/nginx/o/2018/02/27/7645899t1hd0c1.jpg)
3. mai 2018, 13:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Trepikodade, keldrite ja pööningute kasutamisel täidab iga korteriomanik kinnistu kaasomaniku rolli. Turvakaamera võib kortermajja või kinnistule üldkasutatavasse kohta paigaldada vaid juhul kui kõik kaasomanikud paigaldamisotsusega nõus on.
Paljude inimeste silmis on turvakaamera ainus väljund kurikaeltest vabanemiseks ning koduse turvalisuse tagamiseks. Enne turvakaamera paigaldamist on aga rohkelt seadusest tulenevaid nüansse, mida järgida tasub.
Turvakaamerate vajaduse hindamine ja analüüs
Enne turvakaamerate kasutuselevõttu peab hindama ja analüüsima nende kasutamise vajadust, võimalikke riske ning salvestiste kasutamise eesmärke. Andmekaitse Inspektsiooni avalike suhete nõuniku Maire Iro sõnul peab otsuse tegemisel hindama nii ohtude tõsidust, realiseerumise tõenäosust kui ka alternatiive, mida saaks turvariski maandamiseks kasutada. «Kui pärast hinnangu tegemist selgub, et kaamerate paigaldamine on siiski vajalik ja seejuures ei kahjustata ülemääraselt vaatevälja jäävate inimeste huve, on kaamerate kasutamine lubatud,» ütles Iro. Kaamera salvestisi ei või sealjuures muudel eesmärkidel kasutada ning kaamera kasutamisest teavitavad sildid koos kontaktandmetega peavad nähtavale kohale paigutatud olema.
Oma vara kaitstes ei tohi unustada ka naabrite privaatsust ja õigusi
Naabrite nõusolekuta ei tohi kaamerat paigaldada viisil, mis pidevalt naabrite tegemistel silma peal hoiab. Kui inimesele tekitavad muret naabri paigaldatud kaamerad, soovitab Iro sellest esmalt oma naabriga rääkida.
«Just kaamera üles pannud naaber on see, kes oskab kõige paremini selgitada, millistel kaalutlustel on kaamerad territooriumile üles pandud, kuidas kaamerapilti jälgitakse ja mis jääb kaamerasilma vaatevälja,» selgitas Iro. Ühine nõupidamine aitab kindlasti jõuda paremale konsensusele turvameetmete osas.
Lisaks andmekaitsele tuleb arvestada ka omandiõigusest tulenevate piirangutega
Kuna trepikoda on kõigi korteriomanike kaasomandis, tuleb turvakaamera paigaldamisel kortermaja trepikotta arvestada lisaks ka omandiõigusest tulenevate piirangutega.
«Tegemist on tavapärasest kaasomandi kasutamisest väljuva kasutusviisiga, mis oluliselt rikub isikute õigust privaatsusele ja milles seetõttu peavad kaasomanikud saavutama konsensuse,» ütles Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi.
Otsus kaameraid kasutada või nende kasutamisest loobuda peab tulema ühiselt. Kokkulepe tuleb saavutada korteriühistu koosolekul ja sellega seotud kokkulepped kinnitada maja sisekorraeeskirjades. Kui ühistu üldkoosoleku otsus turvakaamerate paigaldamise osas peaks negatiivseks osutuma, ent elanik tunneb sealjuures jätkuvalt ohtu enda või isikliku vara suhtes, tasub hakata alternatiive kaaluma. «Sissemurdmist kartes võib kaaluda ka kaamera paigaldamist korterisse sissepoole, näiteks välisukse kohale,» soovitas Iro.