Liigne lumekoormus ohustab kõige enam teras- ja puitkonstruktsioonidega kergehitisi

Ehitusseadustiku kohaselt peab hoone olema ehitatud ja hooldatud viisil, et see ei põhjustaks ohtu inimesele, varale või keskkonnale. Ehitis peab sealjuures mehaaniliselt vastupidav ja stabiilne olema, et pidada vastu talvisele lumekoormusele. Olukorras, kus jää ja lumi on hakanud katustel liikuma ning seda ei ole jõutud eemaldada, tuleb ala piirata ning takistada inimeste sattumine sinna kuni ohu eemaldamiseni. 

Liigne lumekoormus ohustab kõige enam:

• teras- ja puitkonstruktsioonidega kergehitisi või ehitiste osasid - varjualuseid, varikatuseid karniise;
• lameda katusega või väikese katusekaldega ehitisi - bensiinijaamu, spordirajatisi, angaare, estakaade;
• vanemaid amortiseerunud ehitisi.

Lisaks tuleb vältida lume ja jää kogunemist katuse räästarennidesse ning sadevee äravoolutorudesse ning -lehtritesse. See võib nimelt kahjustada sadeveesüsteeme ning takistada katuselt sulanud lume vee ärajuhtimist.

Tehnilise Järelevalve Ameti avalike suhete peaspetsialist Anu Võlma soovitab lumekoormuse hindamisel silmas pidada, et seisnud ning märgunud lume kaal on tunduvalt suurem värske lumekihi kaalust. Arvestama peab ka hoonele projekteerimisel ettenähtud võimalikest lisakoormustest.

Tehnilise Järelevalve Amet soovitab lume ja jää koristamisel järgida järgmisi nõuandeid:

• põhjalikult hinnata, kas katuselt lume lükkamiseks on möödapääsmatu minna katusele või saab lume koristatud katusele minemata, näiteks redeli või tõstuki abil;

• enne katusele minekut teha kindlaks, kas katusel on turvalisi kohti, kus liikuda ning fikseerida kohad, kus on oht katusest läbi kukkuda, näiteks katuseaknad ja haprad katusekattematerjalid, mis ei talu inimese raskust;

• katusel liikudes tuleb kasutada turvavarustust ning end kindlalt konstruktsiooni külge kinnitada;

• juhul kui hoone omanikul puudub nõuetekohane turvavarustus ja muud tööohutuse tagamiseks vajalikud vahendid, on soovitatav tellida katuse lumekoristustöö asjatundjatelt;

• katusele minnes arvestada ilmastikutingimustega - jää, tugev lumesadu ja tuul võivad libastumise ja kukkumise riski oluliselt suurendada;

• lund ei tohi visata hoone kõrgemalt osalt madalamale osale, kuna nii võib tekkida liigne koormus hoone madalamale osale ning põhjustada selle varingut;

• võimaluse korral paigaldada katuse servadesse ajutised, piisava kandevõimega piirded;

• kui lund visatakse inimeste ja sõidukite liikumistsooni, tuleb see tööde teostamise ajaks ohutuslintidega piirata;

• tööde tegemisel ei tohi visata töövahendeid katuselt alla;

• ohutuks liikumiseks on soovitav paigaldada katusele katusesillad ja -redelid;

• lume ja jää katuselt varisemise takistamiseks tuleb katusele paigaldada lumetõke;

• lume ja jää sulatamisel vältida keemilisi aineid ja tehnoloogiaid, mis võivad kahjustada katust või sadeveesüsteeme, samuti vältida teravaid esemeid, mis võivad jääd lõhkudest katusekatet vigastada;

• lume ja jää mehaanilisel eemaldamisel kasutada õigeid vahendeid, et vältida külmaga rabedaks muutunud katuse või selle katte lõhkumist.

«Ehitise ohutuse eest vastutab omanik. Hoonete puhul, kus on moodustatud korteriomandid, vastutavad korteriomanikud ühiselt,» ütles Võlma. Ehitise omanik on kohustatud tagama ehitise korrashoiu ja kasutamise ohutuse. Kohustuste eiramisel võib füüsilist isikut karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut ja juriidilist isikut kuni 32 000 eurot. Varalise kahju tekkimisel vastutab omanik tsiviilkorras, teisele inimesele tervisekahjustuse põhjustamisel võib järgneda omaniku vastutus karistusseadustiku alusel.

Ehitiste ohutuse tagamist kontrollivad kohalikud omavalitsused ja Tehnilise Järelevalve Amet