Mis oleks, kui koliks... Kehrasse? (1)

Miks Kehra?

Väike, 2639 elanikuga Kehra linn on peamiselt tuntud oma paberivabriku järgi, kuid selles linnas on palju enamat kui kobakas vabrik linna servas. Kehras ja selle ümbruses on ilus loodus, millele lisab palju juurde linna läbiv jõgi. Kõige ilusamad elukohad ongi neil, kel õnnestunud end jõe lähedusse sisse seada. 

Tallinna on Kehrast vähe maad: rongiga pisut alla, autoga pisut üle 40 kilomeetri. Seega sobib Kehra küllalt hästi elukohaks inimesele, kelle töökoht on pealinnas. 

Kehras on olemas kõik eluks vajalik: toidupoed, kust saab kätte kõik esmatarbekaubad, kool, lasteaed, juuksurid-ilusalongid, arstiabi. Leidub ka ehituspood, pagaritöökoda. Kultuurielu on hästi arenenud ja heal tasemel. 

Nii mõnigi hetkel Kehrast eemal viibiv endine kohalik ütleb, et kui võimalus avaneb, kolib ta kindlasti kodukanti tagasi, sest seal on olemas kõik, mida üks keskmine eestlane oma kodukandilt oodata võib. 

Mis räägib Kehra kahjuks?

Ei saa üle ega ümber sellest, et Kehra paberivabrik, nagu paljud teavad, levitab ajuti tõepoolest üsna hingematvat haisu. Levinud on müüt, et Kehra upub selle haisu sisse ööpäevaringselt seitse päeva nädalas, mis ei vasta tegelikult siiski sugugi tõele: haisu on olenevalt tuule suunast teinekord pisut tunda teatud linnaosades, eelkõige tehase lähedal. Nii et Kehrasse elukohta valides tasuks tõenäoliselt valida koht tehasest pisut kaugemale.

Kohapeal kindlasti kõigile töökohti ei jagu, aga sellest pole samas väga lugu, sest Tallinn, nagu öeldud, on väga lähedal, rongiühendus pealinnaga hea ja pole ühtki takistust, miks mitte sinna tööle käia. 

Mõni kurdab, et kohapeal on toidukaupade hind kõrgem kui pealinnas, aga teised ütlevad jälle, et see kehtib mõne üksiku erapoe kohta, mis linnas leida. Suuremate ketipoodide hinnatase on ühtlane üle Eesti. 

Kui kallis?

Kuna Kehra ei ole Tallinnast väga kaugel ja rongiühendus pealinnaga hea, pole ka kinnisvarahinnad siin väikelinna kohta just väga madalad. 

Korterite hinnad algavad 20 000 eurost ja küündivad 50 000 euroni - viimase summa eest saab endale täielikult renoveeritud neljatoalise korteri 1959. aastal ehitatud kortermajas. 

Perele sobiva maja võib Kehras kätte saada juba 68 000 euroga, kusjuures tegu on kaheksatoalise ehitisega. Maja, tõsi küll, vajab täielikku renoveerimist. Kõige kallim maja Kehras maksab 112 000 eurot.

Üürikortereid Kehras hetkel kinnisvaraportaalide KV.EE ja City24 põhjal saada ei ole. 

Koolid?

Kehras asub Kehra Gümnaasium, mille kohta kohalikud ütlevad, et tegemist on heal tasemel kooliga.

Alusharidust pakub Kehra lasteaed Lastetare.

Linnas tegutseb ka Kehra Kunstidekool ning noortekeskus.

Aga töö?

Üks suuri tööandjaid Kehras on mõistagi tänasel päeval jõupaberi tootmisele spetsialiseerunud Kehra paberivabrik. 

Hea õnne korral võib rakendust leida koolis, kohalikus omavalitsuses või mõnes kohalikus ettevõttes. 

Kindlasti tuleb aga olla avatud võimalusele käia tööle väljaspoole Kehrat: kas mõnda lähilinna või -külla või Tallinna. 

Samas on alati võimalus ise ettevõtlusega tegelema hakata või püüda leida töökoht, mis võimaldab töötada kodukontorist.

Mida vabal ajal teha?

Vaba aja veetmise võimalustest Kehras puudust ei tule. Väga menukas on Kehras mõistagi käsipall, kuid palju tegeldakse ka teiste spordialadega. Tegutseb spordiklubi, talvel külastavad kohalikud tihti läheduses asuvat Valgehobusemäge, kus võimalik suusatada, kelgutada, sõita lumelauaga.

Linnas on väga populaarne harrastusteater Kehra Nukk ning näitering Pantheon. Tegutsevad laulukoorid ja tantsurühmad, Kehras on ka Anija valla kultuurikeskus. 

Kogukonnas tegutsevad mitmed vabaühendused nagu näiteks HC Kehra Fännklubi.

Kuhu sööma minna?

Kehra spordihoones asub õdus pubitüüpi kohvik nimega Sohvik. Lisaks heale kõhutäiele, mida kohalikud kiidavad, toimub Sohvikus ka erinevaid üritusi. Peetakse diskosid, toimub karaokeüritusi ja muud taolist. 

Midagi veel?

• Kaasaegsetest tuntud inimestest on Kehrast pärit lauljad Kare Kauks ja Silvi Vrait, näitleja Laine Mägi ning modell Karmen Pedaru.
• Kehra jaotub viieks linnajaoks: Vana-Asula, linna keskus, Uusasula, Ülejõe, Põrgupõhja.
• Kehrat on esmakordselt mainitud juba 1241. aastal Taani hindamisraamatus.