Remondiblogi: Eesti pere näitab, kuidas remontida korter pangalaenuta

Margit Partei
, blogija
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valminud magamistuba.
Valminud magamistuba. Foto: Margit Partei

Tänasest alustab Kodustiilis uus remondiblogi: 25-aastane Margit kirjutab paar korda kuus sellest, kuidas edeneb remont ühes vana puumaja täielikku renoveerimist vajavas korteris. 

Meie korteriotsingud said alguse pea aasta tagasi, kui olime saanud kolmest pangast eitava vastuse oma majaehituse plaanile. Kaks noort tartlast, üks 25-aastane kõrgharitud analüütik ja üks 30-aastane Põhjamaades töötav kuldsete kätega ehitaja, kellel tagataskus üüratult suurt rahakotti või atraktiivset tagatisvara ei ole, ei tundunud pangale just parimad laenukandidaadid, vaatamata laitmatule finantskäitumisele.

Oma kodu soov oli aga nii suur, et üürikorterisse raha põletama jääda me ei kavatsenud. Kevade lõpus leidsime ühes Tartu kesklinnas asuvas vanas miljööväärtuslikus puumajas ühe täielikku ümberehitust vajava 3-toalise korteri. Seis oli üpris armetu, kuid miski selles kohas tundus otsemaid kodune ja õige.

Pangad just üleliia optimistlikud ei olnud ja eluasemelaenu saamiseks pidime piltlikult öeldes nahast välja pugema, et tõestada oma võimekust antud korter täielikult renoveerida, kuid jaanipäeva paiku leidsime end viimaks notaris ostutehingut allkirjastamas. Meie mõlema jaoks esmakordselt said meist koduomanikud.

Esialgne seis kauaigatsetud oma kodus.
Esialgne seis kauaigatsetud oma kodus. Foto: Margit Partei

Olime küll enda teada kõigeks suurepäraselt ette valmistunud: raskeks tööks, suurteks kulutusteks ja mitmesugusteks "üllatusteks", kuid nagu vanade majade puhul ikka, on see projekt osutunud suuremaks seikluseks, kui ette kujutada oskasime.

Kehtivad ehituse kolm kuldreeglit: kõik võtab planeeritust rohkem 1) aega, 2) raha ja 3) närvirakke. Algusest peale oli meie plaan pea kõik tööd teha oma käte, mõistuse ja oskustega, ning esimese 8 töökuu jooksul oleme sellest plaanist kinni pidanud, kuigi juba esimesed lammutustööd panid meid tõsiselt kahtlema, kuidas me selle kõigega küll hakkama saame.

Kuna me korteri ümberehituseks laenu ei võtnud ja teeme töid nö palgast, siis pole siiani olnud suurt tahtmist oma raskelt teenitud raha töömeestele maksta, eriti kui härral on olemas kõik oskused antud tööd ise ära teha. Veelgi enam: ise tehes saad vähemalt kindel olla, et kõik on tehtud korralikult. Ehitusobjektidel toimuvast korralagedusest on vist iga koduehitaja hirmujutte kuulnud. Nüüd kujutage ette, et olete ise ehitusel töötanud ja seda kõike kõrvalt näinud…

Meie väike kaheliikmeline perekond on selles mõttes üks raske juhtum, et mina olen üpris nõudlik viimistluse ja sisustuse osas ja härra on sama nõudlik konstruktsioone ja tehnolahendusi puudutavates küsimustes. Seega oleme tihti valinud veidi kulukamad, kuid korralikumad ja kauakestvamad lahendused, näiteks saarepuidust laudpõranda, puidust laed, kõrge efektiivsusega soojuspumba, soojustagastusega sundventilatsiooni jm.

Remondiprotsess.
Remondiprotsess. Foto: Margit Partei

Üldplaanis saab meie kodu olema põhjamaises stiilis ja neutraalsetes värvitoonides. Kasutame ehitusel ja siseviimistlusel võimalusel naturaalseid materjale, eelkõige puitu, mida leiab meie kodus nii põrandalt, laest kui ka seinast, samas ei puudu meie kodust ka kivivill, kipsplaat ja PIR soojustus – kombineerime traditsioonilisi ja modernseid materjale, et aja- ja rahakulu oleks tasakaalus saadava kvaliteedi ja lõpptulemusega.

Au sees oleme hoidnud vana säilitamist ja taastamist, näiteks oleme alustanud kogu korteri vanade kaheraamsete akende restaureerimist ning plaanime korda teha algupärased, massiivsest puidust siseuksed. Oma südmeasjaks olen võtnud korteris olnud vana, ajalooga mööbli taastamise.

Praegu oleme ehitustöödega jõudnud nii kaugele, et täielikult valminud on üks tuba: magamistuba. Kuna elame ehitustööde ajal korteris püsivalt sees, siis teeb see kogu ümberehituse kohati hiiglaslikuks peamurdmiseks. Näiteks peab meil vannitoa remondi ajal olemas olema pesemisvõimalus, seega ehitasime ajutise vannitoa tulevasse elutuppa.

Nagu aru saate, siis igav siin ei hakka ja loovus pannakse tõsiselt proovile. Pooleldi valmis oleme ehitanud ka kontoritoa, millest tulevikus võib saada teine magamistuba. Hetkel on prioriteet valmis saada vannituba koos WC ja pisikese saunaga. Seda missiooni takistab aga asjaolu, et enne on vaja välja lõhkuda üks vana ahi, mis praeguste külmade ilmade ja puuduliku soojustusega suurt osa meie korterist kütab.

Samuti ootame ahju lammutamiseks kohaliku omavalitsuse rohelist tuld meie korteri ümberehituse projektile. Viimaks teeb ehituse aeganõudvaks asjaolu, et härra elukaaslane viibib enamuse ajast välismaal ning ehitamisega saame tegeleda paari nädala kaupa iga kahe kuu sees. Oma järge ootavad veel elutuba, söögi«tuba», suurte kulude allikas köök, saun, kamin, uue ahju rajamine ja palju muud. See ümberehitus ja omanäolise kodu loomine on korralik seiklus, mida edaspidi teie kõigiga jagame. 

Korteri algne planeering.
Korteri algne planeering. Foto: Margit Partei
Lõppeesmärk.
Lõppeesmärk. Foto: Margit Partei
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles