Eesti korteriühistud vajavad oodatust suuremat rahasüsti (1)

Kristina Kostap
, kodustiil.postimees.ee toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti korteriühistutel on hädasti lisaraha tarvis.
Eesti korteriühistutel on hädasti lisaraha tarvis. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Mullu septembris peatati taotluste vastuvõtt korterelamute rekonstrueerimise toetuse taotlemiseks, kuna eelarveperioodi vahendid aastani 2020 olid selleks hetkeks taotlustega kaetud. 

Eesti Korteriühistute Liit kogus aasta alguses andmeid ühistute kohta, selgitamaks välja, kui paljud neist on riiklikust renoveerimistoetusest ilma jäänud ning millises mahus kulutusi on ühistud riikliku toetusraha saamise ettevalmistumiseks teinud. 

Ühistute poolt planeeritud, kuid saamata jäänud ja juba täna vajaminev toetuse summa on ligikaudu 48 214 562 eurot. Vajalikku toetust võib aga oluliselt suuremaks hinnata, kuna antud juhul ei ole võetud arvesse korteriühistuid, mis ei olnud küsitluse läbiviimise ajal alustanud rekonstrueerimise planeerimist ja ei osanud planeeritavate tööde kogumaksumust veel hinnata.

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimehe Andres Jaadla sõnul toob riigipoolne lubadus riigieelarvest korterelamute rekonstrueerimiseks lisaraha leida kergendust eelkõige nendele ühistutele, kus on eeltöö elamu renoveerimiseks juba tehtud.

«Tihti ei kujuta kõrvalseisjad ettegi, kui suur töö eelneb korteriühistus kodumaja rekonstrueerimisotsuse vastuvõtmisele. Liiati, kui ühistud on juba omalt poolt ettevalmistusele kulutanud pea 2 miljonit eurot, lootes renoveerimistoetust saada,» märkis Jaadla.

Mehe sõnul väärib valitsuse lubadus eraldada neljal järgmisel aastal korterelamute rekonstrueerimiseks 100 miljonit eurot, kahtlemata tunnustust ning annab märku, et energiasääst ning tervisliku elukeskkonna loomine ei ole pelgalt tühjadeks sõnadeks jäänud.

Rahad otsas

Ajavahemikul 2010–2014  eraldas KredEx korterelamutele rekonstrueerimistoetusteks 37,7 miljonit eurot. KredExi abil on renoveeritud 663 korterelamut, mille suletud netopind on 1,9 miljonit ruutmeetrit, moodustades 9,7 protsenti kõigi enne 1991. aastat ehitatud Eesti korterelamute köetavast pinnast. Mullu septembris peatati taotluste vastuvõtt korterelamute rekonstrueerimise toetuse taotlemiseks, kuna eelarveperioodi vahendid aastani 2020 olid selleks hetkeks taotlustega kaetud. Sihtasutusele KredEx oli selleks ajaks laekunud 460 taotlust, summas 104 miljonit eurot, toetuseks ettenähtud 102 miljonist eurost.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles