Nüüdisaegne kamin ei ole enam lihtsalt iluasi, mil igasugune kasutegur kaob hetkel, kui viimased tukid hõõgumise lõpetavad. Moodsas lahenduses on hulga rohkem praktilisust kui vanas eelkäijas.
Tänapäevane kamin on palju enamat kui sisustuselement
27. aprill 2018, 14:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vähe on eestlasi, keda puuküte ja elav tuli külmaks jätab. Igal teisel inimesel seostub praksuva halutulega mõni mälestus lapsepõlvest ja seetõttu tahetakse ka siis, kui kodu põhiküte tuleb mujalt, oma elamisse siiski kaminat.
Andrus Schults Kaminakojast tõdeb, et eestlase praktiline meel ja puuküttetraditsioonid on nii tugevad, et elektrist sõltumatu kütteseadme hangivad oma koju väga paljud. «Alalhoidliku meelega eestimaalane teab nii nagu soomlanegi, et erinevates kriisiolukordades saab ikkagi toetuda vaid halupuudega köetavale kaminale, ahjule või pliidile,» sõnab ta.
Kuna elu on aga edasi läinud, on võimalik kaminaga ka praktilisi lahendusi kaasa saada. Nii näiteks, ütleb Ergo Kuuskor Koltsi Kaminatest, on täna võimalik pealtnäha klassikalisele kaminale lisada erinevaid salvestavaid süsteeme, mis annavad kütmisele suurema mõtte kui vaid tule vaatamine.
Kuid tuleb tõdeda, et väliselt klassikalisi lahendusi eestlased kaminate puhul enam väga ei armastagi. Kuuskor sõnab, et meiekandiinimene pöörab väga palju tähelepanu sellele, et kamina välimus harmoneeruks ruumi disainiga, kusjuures esimene valik on võimalikult suure klaaspinnaga kamin.
Klassikaline kamin pole turult päris kadunud, kuid nende osakaal on Kuuskori sõnul umbkaudu viis kuni kümme protsenti.
Väga palju eelistatakse soojust salvestavate lahendustega kaminaid või kaminahjusid, lisas Schults. Ka tema on seda meelt, et klaas on eestlasele väga tähtis ja valik just selle materjali kasuks langetatakse ülimalt sageli.
Nutilahendusi leiab ka kaminamaailmast
Kuigi see võib tunduda uskumatu, on nutilahendused jõudnud ka puuküttemaailma ja turul leidub kaminaid, mida saab kas mobiiltelefoni rakenduse või kaugjuhtimispuldi abil reguleerida. «On saadaval puuküttekaminaid, mille põlemisõhu pealevoolu ja ukse avamist näiteks saab sel moel toimetada,» toob Kuuskor näite.
Teise väga levinud lahendusena soetatakse gaasil ja biokütusel töötavaid kaminaid, mille kasutamine ja reguleerimine võib käia interneti kaudu.
Väga erilise lahenduse igatsejale, juhendab Kuuskor, on turul käsitöökaminaid, mille puhul tellija saab kõik nullist oma äranägemise järgi paika panna ja valida detailideni täpselt sellise lahenduse, nagu soovib. Nii saab luua unikaalseid ja kordumatuid kaminaid.
Kaminakoja klientidele pakutakse luksuslahendusena Schultsi sõnul lisaks nutilahendustele veel marmorfassaade ja metallist disainkaminaid.
Tänane kamin tingimata korstnat ei vaja
Oleme harjunud, et kamina paigaldamise eeldus number üks on, et majas oleks olemas korsten. Kuid tänasel päeval ei pea seegi enam paika ja kamina saab paigaldada tõepoolest absoluutselt igasugusesse kodusse olenemata sellest, kas korsten on olemas või ei.
«Ilma korstnata kamin töötab biopiiritusega, mis põleb väga puhtalt ja põlemisjääke tekib minimaalselt,» räägib Kuuskor. Niisuguse biokamina saab vabalt paigaldada ka näiteks uusarenduse elutuppa.
Gaasikamin ja puuküttekamin, tõdeb Kuuskor, vajavad siiski korstna olemasolu, kuid kas seda tagantjärele, kui ehitus on lõppenud, paigaldada õnnestub, sõltub mitmest asjaolust. «Kortermajades, kuhu ei ole ehituse käigus lõõristikke paigaldatud, on olukord keerulisem ja reeglina saavad sellises hoones kaminavõimaluse vaid viimase korruse elanikud,» sõnab ta.
Kui kortermajas ei ole kaminakütet planeeritud, siis tuleb alustada ühistu kaudu loa taotlemisest ja Päästeametile dokumendite esitamisest. «Ühendust tuleb võtta kutsetunnistust omava pottsepaga ja koos lahendus leida,» toonitab Kuuskor.
Eramutes on lugu lihtsam: sinna saab reeglina paigaldada korstna ka pärast maja valmimist. «Kui korsten puudubki, siis kaasaegsed metallist moodulkorstnasüsteemid lahendavad selle mure kergesti. Meie kutsetunnistusega kaminameistriga koostöös on pea kõik meie kliendid endale sobiva lahenduse saanud,» sõnab Schults.
Kamin kui sisustuslahendus
Korstnata ehk biokütusel töötavaid või elektrikaminaid nimetatakse ka sisustuskaminateks – nad lisavad ruumile sügavust. Bio- ja elektrikaminaid edasimüüva ettevõtte InFlame esindaja Sanna Spongolts ütleb, et tegemist on alternatiiviga klassikalisele kaminale ja võrrelda neid väga omavahel ei maksakski. Mingeid suuri miinuseid kummalgi võrreldes puuküttekaminaga pole. «Elektrikamina puhul on ainsaks miinuseks, et see pole päris elava tulega kamin. Tuleillusioon võib olla ülimalt sarnane, kuid päris tuli reprodutseerib inimestel kindlasti sügavamaid emotsioone,» sõnab Spongolts.
Biokamin on päriskaminast mugavam ja kompaktsem, ning, nagu ütleb Spongolts, on see, kas eelistada päris- või biokaminat juba puhtalt nii-öelda usutunnistuse küsimus, sest vahe on väike. «Leegi intensiivsus ja variatsioonid pole bioetanoolitulel halutulega võrreldavad, kuid kasutusmugavuse ning disainielemendina teeb biokamin jälle halukaminale silmad ette. Üldiselt on ikkagi nii, et kamina valik sõltub inimese vajadustest, võimalustest, hoiakutest ja maitsest,» räägib ta.
Kui elektrikamin sobib igasse ruumi, kuhu iganes kaminat soovitakse, siis biokamina puhul tuleb jälgida ruumi suurust: et bioetanool tarvitab põlemiseks hapnikku, on oluline ruumi ventileeritavus. Tavamõõdus seina- või põrandakamin peaks biolahenduse puhul olema seega ruumis, mil pinda vähemalt 20 ruutmeetrit. Väiksemasse ruumi sobib vaid lauakamin.
Kindel on, et olenemata elukohast leiab tänasel päeval oma koju mingit sorti kamina igaüks, olgu siis ehtsa halutule või tehisliku, aga kahtlemata põnevama lahendusega alternatiivi näol.
