/nginx/o/2018/05/08/7831626t1h4dcd.jpg)
33. maja Thomase tänaval Manhattanil kuulub telekommunikatsioonihiiule AT&T. Maja on nagu mõnest ulmefilmist, akendeta ning paari ventilatsioonilõõriga graniitfassaad manab nägija vaimusilma stseene düstoopilisest tulevikust.
Arhitektuurilugu: New Yorgi pilvelõhkuja polegi inimeste jaoks ehitatud
/nginx/o/2018/01/09/7471719t1he6d6.jpg)
8. mai 2018, 18:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hoone kujundatigi maailmalõppu üle elama. Ehitatud 1974. aastal, külma sõja aegses maailmas oli potentsiaalne tuumasõda arvestatav mõjur. AT&T hoone, tuntud ka kui «pikkade joonte maja» (Long Lines Building), suudaks tänagi iseseisvalt tegutseda kuni kaks nädalat pärast Ühendriike tabanud tuumarünnakut.
Algselt oli Thomase tänava maja telefonifirma AT&T kaugekõnede ümberlülituskeskus. Nüüd on majas ka suured serverid, mida AT&T jooksutab. Maja keldris ning hoone seintes on määratu kogus vasktraati, ühendamaks kõiki vajalikke servereid ja lüliteid.
Thomase tänava maja projekteeris arhitekt John Carl Warneke ning nagu piltidelt näha, pole tegemist inimmõõdulise ehitisega. Lisaks halvaendelisele välimusele on funktsiooni tõttu majal ka kuuemeetrise vahega korrused, üle kahe korra kõrgemad, kui tavaline oleks. Hoone fassaadil on vaid üksikud aknad ning sellele annavad lausa halvaendelist ilmet maja tipus ning poole kõrguse peal avanevad ventilatsioonisuudmed. Öisel tuledesäras Manhattanil on Thomase tänava 33. maja vaikne, pime ja salapärane.
Salapäral ja halvaendelisusel on ka tõsi taga. AT&T maja kaudu teostas Ühendriikide valitsus salajast Titanpointe’i programmi, selgub veebiväljaande The Intercept ning filmistuudio Field of Vision ühisest paari aasta tagusest filmiprojektist Project X.