Koduostuga kaasnevad lisakulud panevad rahakotile paraja põntsu

Kristina Kostap
, kodustiil.postimees.ee toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pea nõu kinnisvara vahendava maakleriga, kui oled koduostuprotsessis raskustesse sattunud.
Pea nõu kinnisvara vahendava maakleriga, kui oled koduostuprotsessis raskustesse sattunud. Foto: Pexels / CC0 Licence

Päris oma kodu ostmine on suur ettevõtmine ning tihtipeale ei tajuta sellega kaasnevaid lisakohustusi ja -kulusid. 

Enamasti on ostuotsus emotsionaalne ning ratsionaalsed kaalutlused kipuvad nii mõnelgi inimesel tagaplaanile jääma. Samuti ollakse pimestatud uue kodu mõttest ning tihtipeale ei märgata ka kõikvõimalikke puudusi, eriti veel kui müüja need enda teada jätab.

Kui renoveerimiseks või ehitamiseks kasutatakse pangalaenu ja jäetakse arvestamata hilisem kulu sisustusele ja tehnikale või soovitakse hiljem rajada erinevaid abihooneid, uuendada küttesüsteemi või vahetada aknaid, satub koduostja olukorda, kus laenukohustus koos lisakuludega ei luba plaanitud mugavusi nautida.

Et keerulisse olukorda mitte sattuda, on tark pidada nõu kinnisvaramaakleriga.

Enne müüjaga ühendust võtmist soovitab Arco Vara maakler Signe Haljas selgusele jõuda järgnevates asjaoludes:

  • kuidas soovid ostu rahastada – võta ühendust oma kodupangaga ja tee päring laenuvõimaluste kohta. Mõistlik on võtta pakkumised mitmest pangast ja neid omavahel võrrelda. Laenukohustus võib kesta kaua ning iga samm peab olema hoolikalt läbi mõeldud;
  • kui suur on korteri või maja elektri- ja küttekulu – juba nüüd on vaja arvestada võimalike kuludega tulevikus. Veenduda tuleks ka kõigi vajalike dokumentide olemasolus, alates ehitus- ja kasutusloast kuni projektini. Kui müüjal neid ei ole, siis on võimalik kinnistu kohta väljastatud dokumente saada kohaliku omavalitsuse arhiivist;
  • milline on ehituskvaliteet – levinuim viga on asjatundmatu ehitamine, siinkohal on abiks ehitusspetsialisti kaasamine; 
  • milline on kinnisvara tegelik seisukord – selle dokumenteerimiseks tuleks asjatundjalt kirjalik hindamisakt tellida;
  • millised vead ilmnevad – ka need tuleb kirjalikult fikseerida. Hiljem ilmnenud vigu on keeruline tõestada ning remondikulud tuleb endal kanda;
  • millised on hoone haldamislepingud – kui kulukas on koristus- või valveteenus, trepikojas oleva lifti hooldusteenus jms;
  • kas korteriühistul on kavas renoveerimistöid – need seavad elanikele täiendavaid rahalisi kohustusi;
  • kas maja- või korteriomanikul on võlgnevusi teenusepakkujate või korteriühistu ees – võlad võivad kanduda üle uuele omanikule;
  • kas hoone võib asuda muinsuskaitsealal – see seab mitmeid ehituspiiranguid;
  • milline on piirkonna infrastruktuur – kui kaugel asuvad poed, koolid, lasteaiad;
  • milline on maapinna seisukord kevaditi lumesulamise ajal ja kuidas on korraldatud lumekoristus talvel – ka see võib kaasa tuua kulu, millega pole arvestatud;
  • kui suured on ostu-müügilepinguga seotud kulud: notaritasu, riigilõiv, vara nõutud kindlustamine, laenulepingutasu pangale, tasu hindamisakti koostamise eest.
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles