Remondiblogi: suure vaevaga kaks korda remonditud magamistuba enne ja pärast

Nädal aega tagasi valmis lõplikult meie uus ahi, mis kütab peamiselt magamistuba ja kontorit. Ahjust olen pikemalt juba kirjutanud, nüüd saan näidata ka pilte, kuidas ahi valmis ja milline jäi lõpptulemus. Tehtud töö on kvaliteetne, seda oli näha ka sellest, millise hoolega meie ahju nädalate kaupa ehitati.

Visuaalselt olen ahjuga isegi üle ootuste rahul: krohvimistöö on professionaali käe all ikka hoopis teine tera ja valitud luukide-ustega vist rohkem rahul ei saakski olla. Kui tuli ahjus põleb, võiks ma seda vist tundide kaupa läbi selle klaasukse jälgida. Ahju ehitas Kodu Soojaks OÜ.

Kui kontori poolel polnud me viimistlusega nii kaugele jõudnud, et oleks pidanud midagi kardinaalselt ringi tegema, siis magamistoa jaoks tähendas uus ahi põhjalikku värskenduskuuri. Kuna uus ahi on eelmisest veidi madalam ja kitsam, tekkis pärast ahju valmimist auk ühte seina ja põrandasse ning samuti vajas teine sein  parandusi.

Keeruline oli lugu põrandaga: mida teha ca 20 cm laiuse avaga uues laudpõrandas? Lihtne: lõika auk veel suuremaks, ehita uus alus ja plaadi see ära. Kuna ahju ees peab tuleohutuse jaoks nagunii olema süttimiskindlast materjalist ohutusala, siis otsustasime oma klaasist loobuda ja teha sinna ca 70x100 cm looduskivist ala.

Minu arvates jäi see väga kena, kuigi värvi osas oli meil elukaaslasega natuke erimeelsusi. Tema seekord võitis. Musta värvi looduskivi leidsime väga hea hinnaga (30€/m2) Tartu Noto Outlet poest.

Auk seinas sai parandatud uue karkassi ja kipsplaadiga, mis tuli uuesti pahteldada ja värvida. Teises seinas saime katkise osa asemele jätkata oma laudisseina, mis nüüd jookseb ilusti nurka välja. Kokkuvõttes said seinad isegi paremini tehtud kui eelnevalt ning plaaditud põrand ahjusuu ees on kindlasti mugavam ja kulumiskindlam kui klaas.

Kui ümbertegemiseks juba läks, võtsin kätte täiusliku halli tooni leidmise. Meie eelmine seinte värvigamma ei olnud kindlasti kole, aga meie ja eriti minu jaoks jäi see siiski liialt sinine. Soovisime siis jahedat halli tooni, aga värvinäidiseid me koju ei ostnud ja erilist eeltööd ei teinud. Lõpuks saime pigem sinise kui halli toa.

Seekord ostsin koju vist ligi 10 eri värvinäidist, millest lõpuks valisin välja Tikkurila toonid Laasti (X487) ja Kalsiitti (K487). Tegin enne otsuse langetamist meeletult eeltööd, otsisin mitmeid blogisid ja Instagrami kontosid, et leida pilte ruumidest, kus neid toone on kasutatud. Poes värvinäidiseid vaadates ei uskunud, et need toonid meie kodus ilusad võiksid olla, aga kodune valgus on poe omast lihtsalt niivõrd erinev, et poe valgues endale koju värvi valida pole just parim mõte.

Tänu uurimistööle jõudsin just 487 värvitoonide juurde, kus kõik toonid on minu jaoks täpselt need õiged hubased hallid, mida ma oma kodus näha tahan. Värviks valisin seekord Vivacolori Green Line Wall 20, mille üle millegipoolest nuriseda ei saa.

Savikrohvitud seina värvisin taaskord kaseiinvärviga Anna, mille tooni Tikkurila Laastiga kokkusobitamine oli omaette ülesanne. Lõpuks valisin tooniks Kasselpruuni, kuid 5 liitri värvi kohta ei kasutanud ära 150 g pigmenti, nagu õpetus ütles, vaid kasutasin 100 g.

Päris identne värv teiste seintega ei tulnud, aga tulemus on siiski ilus ja üpriski sarnane. Viimaks tegime iluparandusi: kohati tuli paigaldada uued liistud, värvida üle uks jms. Laias laastus nädalaga saime magamistoa valmis.

Puudu on veel üksikud asjad. Näiteks pildiriiul, mille meisterdame ise, ja uued öökapid. Senine ühe suure kastiga lahendus ei olnud öökapina siiski praktiline, kuna asjad kippusid seal lihtsalt segi minema ja ausalt öeldes ei viitsinud ma iga kord sinna kasti ka kaevuda, seega tihti lõppes olukord sellega, et öökapp oli lihtsalt erinevaid asju, raamatuid ja laadijaid täis. Uued öökapid võiks selles osas olla veidi praktilisemad.

Silma on jäänud näiteks IKEA minikummutid Moppe, aga pean jõudma veel ka Tartu kaubandusvõrgus ringi vaadata.

Vana või uus: kumb rohkem meeldib?