Kindlustuseta eluase võib tudengile suure kahju tuua (1)

Kristina Kostap
, kodustiil.postimees.ee toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tudengitel on kiired ajad käes.
Tudengitel on kiired ajad käes. Foto: Elmo Riig / Sakala

Üürikorterite puhul on mõned olulised punktid, millele tuleks tudengeil enne üürilepingu sõlmimist veel tähelepanu pöörata.

Suve lõpus on paljud üliõpilased silmitsi olukorraga, kus ühiselamukohta neile kas ei jagunud või ei vasta eluruum tudengi soovidele ja vajadusele. Kui tuttava juures peavarju ei saa, tuleb eluase üürida.

Tänapäeval on korterid-hooned reeglina kindlustatud ning üürikorteri kindlustamine üldiselt omaniku mure. Paraku ei pruugi alati siiski kindlustust olla ning selline halb üllatus kipub üürnikke tabama alles siis, kui kahju on juba sündinud. Sestap soovitab ERGO varakahjude käsitleja Tuuli Kalberg juba üürilepingut sõlmides mõelda, kuidas end kaitsta. 

Kui kindlustuslepingu on sõlminud eluaseme omanik, siis olukorras, kus elektri- või küttesüsteem üles ütleb või toru ootamatult puruneb, tegeleb kahjude likvideerimisega omanik ja tema kindlustus. Kui aga kindlustusest üürilepingus juttu pole, on põhjust muret tunda. Äärmisel juhul saab üürilepingus omanik volitada üürnikku kindlustust sõlmima. Näiteks korteri siseviimistluse, mööbli ja kodutehnikaga võib juhtuda õnnetusi, mida kindlustus aitaks sellisel juhul hüvitada. 

«Kuigi võib tunduda, et üliõpilase kogu maine vara mahub ühte kohvrisse ja tekk-padi teise pampu, on siiski kurb, kui sellega midagi juhtub. Eriti mõeldes üliõpilase tihti kõige olulisema vara ehk nutitehnika peale,» rõhutas Kalberg. Kui üürikodus ongi peamiselt üürniku enda vara, soovitab Kalberg mõelda ennekõike koduse vara kindlustamise peale. Selliseid koduse varaga seotud kahjusid ei ole õnnetuse juhtudes korteri omanik kohustatud katma. Kindlustus annab üürnikule turvatunde ning säästab ootamatutest väljaminekutest, kui kodune vara on kannatada saanud. Kusjuures varakindlustus kehtib ka kaasas kantava vara puhul. Näiteks hüvitatakse kodust kaasa võetud sülearvuti ka siis, kui see kukub maha näiteks loenguruumis. 

Kogu hoolsusest hoolimata ei saa kunagi välistada olukordi, et unustad veekraani lihtsalt lahti või ühendad pesumasina vooliku halvasti, mistõttu naaberkorterid üle ujutatud saavad. On olukordi, kui triikraud ununeb vooluvõrku või küünal põlema ja tagajärjed tulekahju näol on siis veelgi hullemad. «Seega, tuleks kaaluda kindlasti ka vastutuskindlustuse vajalikkust, mis aitaks hüvitada kolmandate isikute nõuded,» rääkis Kalberg. 

Meelespea tudengile: 

  • käitu üürikodus heaperemehelikult; 
  • kontrolli, et suitsuandur oleks töökorras, sest see päästab elu; 
  • kui eluruumides on korstnaga ühendatud gaasiseade, siis kontrolli ka vingugaasianduri olemasolu ning töökorras olekut;
  • sulge ja lukusta kodust lahkumisel uks ja aknad, siis ei pääse vargad ega vihm sisse;
  • ära jäta asju järelevalveta, ka vahepausiks loenguruumi jäetud arvuti või hetkeks kohvikulauale unustatud telefon kipuvad paraku kaduma.
Kommentaarid (1)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles