Tallinnas on ehitusloa saamine keerukamaks muutunud

Ehitus Tallinnas.

FOTO: Juss Saska / PM/SCANPIX BALTICS

Ehitusloa saanud eluruumide maht on juba mõnda aega olnud languses, kuid arendajate sõnul peitub põhjus selles, et ehitusloa taotlemise periood on pikenenud.

Kinnisvaraturg jätkab Eesti tähtsamates linnades stabiilselt aktiivselt, samas kui mõnel juhul on märgata ehituslubade menetlusaja pikenemist, ütleb Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik Igor Habal.

Ehkki augustis oli tehingute arv hetkeseisuga selle aasta väikseim, on kinnisvaraturg olnud Tallinnas siiski aktiivne, mida näitab see, et aasta esimese kaheksa kuuga on Tallinnas sõlmitud ligikaudu 150 tehingut rohkem kui mullu sama ajaga. Üldiselt on pealinna kinnisvaraturg on jõudnud rahulikumasse faasi, kus tehingute arvu tõus on pidurdumas ning varasematele aastatele iseloomulikku suurt kasvu ei maksa enam oodata.

Ehitusloa saanud eluruumide maht on olnud juba mõnda aega languses. Samas ei peegelda see adekvaatselt kinnisvaraturu üldist seisundit, kuna arendajate hinnangul on ehitusloa taotlemise perioodid pikenenud. Võrreldes 2017. aasta sama ajaga on peamiselt elamumaa sihtotstarbega kehtestatud detailplaneeringute maht kasvanud.

Hoolimata ehitushindade kiirest kasvust on korterite mediaanhind stabiliseerunud, ruutmeetrihind jääb sel aastal sõltuvalt kuust 1700–1800 euro vahele ning esimese kaheksa kuu võrdluses on võrreldes möödunud aasta sama ajaga kasvanud 6,3 protsenti. Augustis müüdi Tallinnas 698 korterit, mille mediaanhind oli 1712 eurot ruutmeetri eest. Võrreldes juuliga langesid antud näitajad vastavalt 1,6 protsenti ja 1,3 protsenti. Mullune august oli tehingute arvult üks 2017. aasta aktiivsemaid, mil müüdi 866 korterit. Mediaanhind oli aga täpselt sama – 1712 eurot ruutmeetri kohta.

Teiste suuremate Eesti linnade arengud on võrreldes Tallinnaga veidi erinevad – Tartus on tänavuse aasta kasvu võimendanud eelmise aasta madal võrdlusbaas – tehingute arv on aasta esimese kaheksa kuuga suurenenud enam kui 170 võrra, mediaanhind 7,7 protsenti. Augustis oli Tartu turg samuti aktiivne – neljandat kuud järjest sõlmiti üle 170 tehingu, samas kui eelmisel aastal ei jõutud ühelgi korral taolise tulemuseni. Korterite ruutmeetri mediaanhind oli augustis 1362 eurot, mis võrreldes juuliga kasvas 0,3 protsenti ning mulluse augustiga 1,7 protsenti.

Pärnu turg sõltub veelgi enam mõnest üksikust suurest arendusest, mis eelmisel aastal realiseerusid suuremas mahus kui käesoleval aastal – hinnakasv on olnud küll tugev (+15,2 protsenti võrreldes möödunud aasta kaheksa esimese kuuga), ent tehingute arv on veidi vähenenud (ligi 30 võrreldes eelmise aasta sama ajaga). Augustis müüdi Pärnus 90 korterit, mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 996 eurot. Võrreldes juuliga muutus see näitaja -9%, samas kui mulluse augustiga kõrvutades kasvas see 2,6 protsenti.