Kui suvel langes Tallinna kinnisvaratehingute maht viiendiku, siis septembris pööras turg jälle tõusule – korteritehingute arv kasvas varasema kuuga võrreldes koguni kaheksa protsenti.
Tallinna kinnisvaraturg ärkas septembrikuus unest
/nginx/o/2018/02/27/7645899t1hd0c1.jpg)
5. oktoober 2018, 17:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1Partner Kinnisvara juhi Martin Vahteri sõnul veab kinnisvaraturgu endiselt nõudlus uusarenduste järgi, mis võib nüüd sügisilmade saabudes kardinaalselt muutuda.
«Ehitushind on nii järsult kasvanud, et inimestele kättesaadava, alla 2000-eurose ruutmeetrihinnaga kortereid on väga keeruline ehitada,» rääkis 1Partner Kinnisvara büroo juht Martin Vahter.
Ametliku statistika kohaselt on ehitusindeks aastaga vaid paar protsenti tõusnud. Tegelikkus on aga sootuks teine, kuna indeks näitab veel vana hinnaga projekte. Tööjõupuudus sektoris kaalub uued reaalsed numbrid kindlasti üles.
«Suur ehitusmaht koos tööjõupuudusega tähendab, et uued arendused tulevad kallimad. Sealjuures võib hädapärast vähese kogemusega tööliste kaasamisega langeda kvaliteet,» hoiatas Vahter.
Kinnisvaratehingute koguväärtus kasvas kuuga 16 protsenti
Septembris tehti Tallinnas kinnisvaraga kokku 1110 ostu-müügitehingut, mis on 6,6 protsenti rohkem kui augustis. Kinnisvaratehingute koguväärtus kasvas ühe kalendrikuuga koguni 16 protsenti.
Septembris müüdi Tallinnas 760 korterit, mis on kaheksa protsenti enam kui augustis. Korterite keskmine ruutmeetrihind tõusis septembris augustiga võrreldes 1,7 protsenti 1818 euroni. Kalleim korter müüdi miljoni ning odavaim 5000 euroga.
Septembrikuus müüdi Tallinnas 30 hoonestatud elamumaa krunti, mis on ühe võrra vähem kui varasemal kuul. Kalleim maja müüdi kolme miljoni ning soodsaim 500 euro eest. Möödunud kuul müüdi lisaks ka 19 elamumaa krunti, mis on kuue võrra enam kui augustis. Kalleim krunt müüdi sealjuures 700 000 ja odavaim 53 000 euro eest.
«Kui riik peaks nüüd suurte ehitusprojektidega nagu Eesti-Vene piiri ehitamine ja Rail Baltic omalt poolt ehitusturu pingestama, on tulemus prognoosimatu,» lisas Vahter.