Kütteperiood: ka kõige väiksem tahmapõleng võib küttesüsteemi maatasa teha
30. oktoober 2019, 22:18
Alanud küttehooaja valguses on paslik meelde tuletada, kuidas soovimatut tahmapõlengut oma kodus vältida.
Pimedate ja jahedate sügisõhtute mõnusaks möödasaatmiseks süüdatakse paljudes kodudes tuli. Domus Kinnisvara projektijuhtimise osakonna juhi Kaili Tamme sõnul on kahjuks elav tuli peamiseks põhjuseks, miks paljud meist kevadet näha ei pruugi.
Põlemise efektiivsust ja küttekolde toimimist mõjutab oluliselt küttepuude niiskus. Niiske puit eraldab aga oluliselt rohkem tahma- ja tõrvaineid ning võib põhjustada tahmapõlengu. Martin Lambingi, päästeameti päästetöö osakonna juhataja sõnul peab tahmapõlengut igal juhul vältima, vastasel juhul peab leppima punase kuke võiduga.
Lisaks peab arvestama asjaoluga, et tahmapõlengute korral tõuseb ka suitsulõõrides valitsev temperatuur ettenähtust oluliselt kõrgemaks. Liigse temperatuuri mõjul võib ka küttesüsteemi välispinna temperatuur tõusta niivõrd kõrgeks, et põhjustab tuleohtu ka selle lähedal olevatele konstruktsioonidele või materjalidele. Väiksema tahmapõlengu tagajärjeks võib olla ka küttesüsteemi kahjustumine.
Tahma süttimisest lõõris tuleb viivitamatult häirekeskust teavitada. Kütmisel jälgida ohutusnõudeid:
- kamina ette ei tohi paigutada süttivaid materjale, nagu küttepuud, ajalehed või vaibad;
- lahtise luugiga kütmisel tuleb järgida lahtise kamina ohutuskaugusi;
- kui siiber liiga vara kinni panna, võib suits eluruumidesse levida. Majas või korteris peab olema suitsuandur ja soovitatavalt ka vingugaasi detektor, sest vingugaasi suitsuandur ei tuvasta;
- lase korstnapühkijal teha küttekollete puhastus vähemalt üks kord aastas, suvilas iga kolme aasta tagant;
- küttekollet ei tohi jätta ilma järelevalveta küdema.