Tartu on Eesti kinnisvaraturul ootamatult ilma tegema hakanud
2. november 2018, 18:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui Tallinnas jälgitakse, kas turg veel tõuseb või näitab langemise märke, siis hoopis teised meeleolud valitsevad Tartu kinnisvaraturul, kirjutab Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik Igor Habal.
Oktoobri tehinguid kokku lüües võib Tallinna puhul öelda, et kinnisvaraturg pöördus tagasi oma normaalsesse olekusse. Mitmekuine järjestikune madalseis sai seljatatud ning esialgsetel andmetel sõlmiti oktoobris korteriomanditega 918 ostu-müügitehingut. Tegemist on aasta paremuselt teise tulemusega, mis jääb alla vaid maikuu omale.
Tehingute aktiivsuse kasvu taga oli juba, nagu tavaks saanud, varem sõlmitud uusarendustehingute asjaõiguslepinguteks realiseerumine, mistõttu annavad järgmised kuud paremini aimu sellest, kas kinnisvaraturul on oodata ajutist tagasilööki või mitte. Uusarenduste ostuaktiivsus nurisemiseks põhjusi pakkunud ei ole, kuna laojäägi realiseerimise kiirus on viimased aastad püsinud üsna sarnases tempos.
Tehingute mediaanhinna kasv näitab kergeid raugemise märke – eelmise perioodi võrdluses kasvas mediaanhind esimese kümne kuuga 6,3 protsenti, samas kui möödunud aasta samal ajal oli kasv 8,2 protsenti. Oktoobris oli tehingute mediaanhind 1791 eurot ruutmeetri kohta, mis jäi alla vaid tänavuse aasta juunile.
Mõnevõrra teenimatult on Tallinna varju jäänud tänavuse aasta kinnisvaratäht, Tartu linn. Kuna kaks eelmist aastat on Tartus olnud pigem letargilised, on tänavune aasta võimendunud seetõttu eriti ilmekalt. Korteritehingute arv on aasta esimese kümne kuuga mullusega võrreldes suurenenud 278 võrra (Tallinnas 170), tehingute mediaanhind aga 8,9 protsenti.
Võrreldes Tallinnaga on Tartu oma meeleoludelt nagu pealinn kolm-neli aastat tagasi: arendused on reeglina väikesed (keskmine 2018. aastal ehitusloa saanud korterelamu korterite arv on 12), arendajad enesekindlamad – näiteks on ehitusloa saanud korterelamute korterite arv enam kui 200 võrra suurem kui möödunud aasta jooksul kokku (Tallinnas samal ajal -1000) – ning bürokraatia paindlikum.
Oktoobris sõlmiti Tartus aasta rekordina 213 tehingut, mediaanhind jäi aga vaid alla jaanuari tulemusele ning oli 1459 eurot ruutmeetrist.
Samuti on tõusuteel ka Pärnu turg, ehkki väikeste uusarendusmahtude tõttu ei jaotu nende tehingud ühtlaselt aasta peale laiali, mistõttu on näiteks selle aasta esimese kümne kuuga sõlmitud peaaegu 100 tehingut vähem kui mullu, ehkki tehingute mediaanhind on samal ajal suurenenud 7,9 protsenti. Suuremad mahud realiseeruvad tõenäoliselt järgmisel aastal, mistõttu on tehingute mõttes tänavune aasta mõnes mõttes vaheaasta.
Oktoobris sõlmiti Pärnus 63 tehingut ning nende mediaanhind oli aasta madalaim, vaid 975 eurot ruutmeetri kohta.