Päästeamet asub kortermajade tuleohutusnõuete täitmist kontrollima

Kristina Kostap
, kodustiil.postimees.ee toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühiskasutatavad väljumisteed tuleb puhtana hoida.
Ühiskasutatavad väljumisteed tuleb puhtana hoida. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Sel nädalal kontrollib päästeamet kogu Eestis nädala jooksul taaskord tuleohutusnõuete täitmist kortermajade koridorides, trepikodades ja keldrites – ühiskasutatavatel pindadel. 

Eestis on ligikaudu 70 000 kortermaja. Päästeameti kontrollkäikude raames kontrollitakse, kas ja kuidas on tagatud väljapääs hoonest ning millises seisukorras on hoonete küttesüsteemid ning trepikojad. 

«Tuleohutusnõuded ei ole tekkinud iseenesest, vaid need on juba juhtunud õnnetuste analüüsi tulemus,» selgitas päästeameti ohutusjärelevalve osakonna juhataja Tagne Tähe. «Ohutusnõuete järgimisega saab iga vastutustundlik inimene ise kõige paremini enda ja oma naabrite heaolu ja turvalisuse ees seista,» lisas ta.

Varasemad kontrollid näitavad, et kõige sagedamini on probleemiks trepikodades olevad lapsevankrid, jalgrattad ja vana mööbel. Juhul, kui trepikoda on suitsu täis ning valgustus kustunud ja inimesed paanikas, saavad need esemed majast väljumisel takistuseks. Trepikoda peab olema kergesti läbitav ja see ei ole asjade ladustamiseks õige koht. Asjade hoidmise probleemile tuleb ühiselt lahendused leida ja trepikoja ning koridoride kasutamise reeglid kokku leppida. Näiteks võiks kaaluda keldrite remonti ja ühiste hoiuruumide rajamist. Samuti on ahiküttega majades mõistlik kutsuda ühiselt korstnapühkija.

Lisaks peab igas korteris olema töökorras ja lakke paigaldatud suitsuandur. Tuli ei tunne korteri piire ja seega on oluline, et majaelanikud omavahel koostööd teeksid, sest sellest sõltub kõigi majaelanike turvalisus.

«Igapäevases elutempos võivad mõned nõuded tunduda üleliigsed, aga kui on juhtunud halvim ning hoones on tekkinud tulekahju, siis on peamine, et inimesed ei jääks omaenda koju lõksu. Kahjuks meil selliseid näiteid täna on, mistõttu ei saa kortermajade tuleohutuse probleemidele hinnaalandust anda,» selgitas Tähe.

2017. aastal hukkus eluhoonetes 36 inimest, neist eramajades 17 ja korterelamutes 18, lisaks 1 inimene suvilas. Tänavu oktoobri lõpu seisuga on eluhoonetes toimunud tulekahjudes hukkunud 27 inimest, neist eramajades 14 ja korterelamutes 11.

Olulisimad tuleohutusnõuded:

1. Veendu, et eluruumis oleks töökorras suitsuandur, tahkekütte või gaasiküttega eluruumis paigalda lisaks ka vinguandur;

2. Hoolda küttesüsteeme. Hooldatud küttesüsteem on ohutu ja kestab kauem;

3. Hoidke ühiskasutatavad väljumisteed puhtana. Trepikoda on ehitatud nii laiaks just seepärast, et kui ohuolukorras kõik majaelanikud korraga väljuda soovivad, siis on see võimalik;

4. Väljumisteele jäävad uksed peavad olema võtmeta avatavad juhuks, kui olete tulekahju või muu õnnetuse korral võtmed tuppa või jope taskusse unustanud. Selliselt ei jää te lõksu ning saate ohutult hoonest väljuda.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles