Eesti kinnisvaraturu ebastabiilsuse oht on süvenemas

Anna-Liisa Mets
, Kodustiil.ee vastutav toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: city24.ee

Kinnisvarabüroo Uus Maa teatel peegeldas novembrikuu kinnisvaraturu murelikku olukorda ning turu ebastabiilsuse ohud võivad seejuures lähitulevikus süveneda.

Kinnisvarabüroo analüütiku Igor Habali sõnul on tarbijate kindlustunne kodu soetamiseks või remontimiseks vähenenud, teisest küljest on langenud ka kogu ehitussektori kindlustunne.

«Turul väljendub see arenduste lansseerimistempo aeglustumises ja eelmüügiaegade pikenemises, ehkki lõpptarbijate nõudlus kasvavate hindade juures on jätkuvalt väga kõrge,» kommenteeris ta olukorda kinnisvaraturul pressiteate vahendusel.

Tõenäoliselt tähendab see Habali sõnul seda, et ebastabiilsuse ohud võivad turul süveneda ning võimalused korrektuuri tekkimiseks on aina suuremad. Samas märkis ta, et täpsemaid järeldusi kinnisvaraturu osas saab ikkagi teha järgmise poole aasta jooksul.

Tallinnas sõlmiti novembris pärast aktiivset oktoobrit esialgsetel andmetel üle 100 korteritehingu vähem ning nende arv langes ka võrreldes 2018. aasta samal kuul.

«Ajal, mil järelturg on püsinud stabiilsena või isegi veidi kahanenud, tasub tehingute arvu suuremate muutuste taga otsida uusarendusturgu. Nii oli ka novembris, kui sõlmiti 807 korteritehingut. Tehingute mediaanhind on Tallinnas stabiliseerunud, mis kiire ehitushindade kasvu juures tähendab kinnisvarasektori kasumlikkuse vähenemist,» rääkis Habal.

Novembris oli korteritehingute mediaanhind 1736 eurot ruutmeetri kohta, mis oli 2,7 protsendi võrra kõrgem kui mullu. Tänavuse aasta esimese 11 kuu lõikes on tehingute arvu kasv pidurdunud, mullusega võrreldes on sõlmitud 143 korteritehingut enam ning nende mediaanhind on suurenenud 6 protsenti.

Kui Tallinna turg on muutunud ettevaatlikumaks, siis Tartu ja Pärnu turul on kauplemine aktiivsem. Habali sõnul reageeribki nii tõusu kui languse puhul esimesena Tallinn, millele järgnevad selle lähiümbrus ja Tartu ning Pärnu, seejärel aga teised piirkonnad, kus mitmetes kohtades pole toimunud ei hinnatõusu ega ka tehingute arvu suurenemist.

Käesoleva aasta 11 kuuga on Tartus eelmise aasta sama perioodiga võrreldes suurenenud korteritehingute arv 288 võrra ja mediaanhind 8,3 protsenti. 2018. aasta novembris sõlmiti Tartus 146 tehingut ning nende mediaanhind oli 1367 eurot ruutmeetri kohta.

Kuigi arendusturg ise kasvab, on väikese turu piiratud maht käesoleval aastal Habali sõnul takistanud Pärnu korteritehingute arvu tõusu. Esimese 11 kuuga on see hoopis enam kui 120 võrra vähenenud. Aastases võrdluses on aeglustunud ka mediaanhinna kasv mullus 15 protsendi juurest 7 protsendile. Novembris müüdi Pärnus 56 korterit, mille mediaanhinnaks kujunes 996 eurot ruutmeetri kohta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles