Ohte ignoreerivad ühistud lasevad majadel laguneda

Kristina Kostap
, kodustiil.postimees.ee toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Majade hoolduse puhul jäetakse suurimad ohud üldiselt kahe silma vahele.
Majade hoolduse puhul jäetakse suurimad ohud üldiselt kahe silma vahele. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Paljud ühistud teevad kokkuhoiu nimel majaelanikele karuteene, vältides korralisi hoolduskulusid ning tekitades seeläbi kõrge avariiohu, selgub Pindi kinnisvara ülevaatest.

«Kinnisvarahoolduse iseloom on ennetav, see on võrreldav autode tehnoülevaatusega. Kõik saavad aru, et siledate rehvide ning kulunud piduriklotsidega on sõiduk ohtlik nii sõitjale endale kui kaasliiklejatele,» sõnas Pindi Kinnisvarahalduse juhatuse liige Elari Udam, lisades et ohutusalaseid nõudeid ignoreeritakse hooldustööde käigus rohkem kui võiks.

Kui suure sulaga katus lahinal vett läbi laseb või küttetoru lõhkemise tõttu terve trepikoja jagu kortereid külma kannatavad, on ebameeldivused oluliselt suuremad ning ka kulud võrreldes korralise hooldusega sootuks erinevas suurusjärgus.

«Pole vahet, kas korralist hooldust teeb kvalifitseeritud majaelanik või mõni tellitud hooldustehnik, kuid majade nn tehnoülevaatused peavad olema korralised, sest majal ei tohi lasta omasoodu laguneda,» rõhutas Udam. 

Korralise hoolduse käigus tehakse:

  • katuste kontroll;
  • rõdupiirete kontroll;
  • trepikoja akende kontroll;
  • küttesüsteemide kontroll ja hooldus;
  • vee- ja kanalisatsioonitorustike kontroll ja hooldus;
  • elektrisüsteemide kontroll ja hooldus;
  • ennetavad remont- ja hooldustööd nagu katuse parandus, torude vahetus, elektrijuhtmete, lampide ja kaitsmete vahetus, küttesüsteemide läbipesu, soojasõlme soojusvaheti läbipesu, korstnate puhastamine jne.
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles