Päästeamet selgitab: millal on kohustuslik kutsuda korstnapühkija, millal võib korstent puhastada ise?

Päästjad avastasid, et algstaadiumis suuremad põlemisjäljed olid esimesel korrusel korstna juures. Tõenäoliselt sai tulekahju alguse sealt. Tuli levis korstna kaudu teisele korrusele ning seejärel pööningule, kus süttis katus seest poolt, teatas Ida päästekeskus.

Päästjad kustutasid tulekahju kell 20.04. Majas puudus suitsuandur.

Eile kell 8.51 said päästjad väljakutse Kohtla-Järve linna Pärna tänavale, kus teataja tundis kõrvalkorteris suitsulõhna. Selgus, et ahiküttega korter oli suitsu täis (probleemid küttesüsteemiga) Päästjad tuulutasid ruume. Korteris oli suitsuandur, vingugaasiandur ning korstnapühkija akt puudus.

Päästeamet tuletab meelde, et õnnetuste vältimiseks on tähtis aastaringselt kasutatavaid kütteseadmeid kaks korda aastas puhastada ning hooajaliselt kasutatavaid seadmeid üks kord aastas.

Eramajades võib korstent pühkida ka ise, kuid korra viie aasta jooksul peab süsteemid siiski üle vaatama kutseline korstnapühkija.

Kortermajade ja ridaelamute küttesüsteeme peab korra aastas puhastama kutseline korstnapühkija, kes väljastab tehtud tööde kohta akti.

Kutselise korstnapühkija akt on oluline säilitada, sest see annab majaomanikule kindluse küttesüsteemi tehnilise korrasoleku kohta ning õnnetuse korral on võimalik kindlustushüvitise saamiseks tõendada, et küttekolded olid hooldatud.

Teavet korstnapühkija tellimise kohta saad küsida päästeala infotelefonilt 1524. Korstnapühkijate kontakte on võimalik leida ka lehelt www.korsten.ee. Korstnapühkijal peab kindlasti olema kehtiv kutsetunnistus, mille olemasolu saab kontrollida Kutsekoja veebilehelt www.kutsekoda.ee.