Aialindude söötmist ei tohi kergekäeliselt pooleli jätta

Aialindude põhitoit tuleb loodusest.

FOTO: Iuliia Malivanchuk / PantherMedia / Iuliia Malivanchuk/ Scanpix

Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna spetsialist Olavi Vainu tuletab meelde, mida lindude toitmisel täpsemalt silmas pidada.

Aialindude põhitoit tuleb loodusest ja inimese poolt antav on neile vaid täiendavaks söögipalaks, mida ei peagi ilmtingimata andma. Meile talvituma jäävad linnud on kohastunud loodusest ise toitu leidma ja need linnuliigid, kes ei ole meie talvega kohastunud, rändavad Vainu sõnul niikuinii soojematele asumaadele.

Aialindude toitmisega võib alustada püsiva lumekatte saabumisel. Teisisõnu – õige aeg sajab meile kaela siis, kui korralik talv viimaks platsis on. Toitmisega kiirustades võivad aga linnud segadusse sattuda ning eelistada siinmail talvitumist. Vainu rõhutab, et aialindude toitmine pole neile ohtlik, kui seda õigesti teha - lisasöötmine võib aga raskematel talvedel siinsete lindude ellujäämist oluliselt tõsta. 

Olavi Vainu aialindude söötmise meelespea:

  • kui kord on juba lindude toitmisega alustatud, ei tohi seda kergekäeliselt pooleli jätta, sest kohale meelitatud linnud võivad loodusest toidu hankimisel hätta jääda, kui nad ühel päeval keset külma talve enam tavapärasest kohast toitu ei leia;
  • kui tõesti peab juba alustatud toitmise mingil põhjusel katkestama, tuleb seda teha järk-järgult toidu kogust vähendades, et linnud harjuksid mujalt loodusest toitu hankima;
  • hea ja õige toit on paljudele liikidele traditsiooniline tihasepekk või rasv, samuti sobivad igasugused seemned – näiteks päevalille seemned;
  • oluline on, et linnukeste sööt oleks maitsestamata ja ei oleks riknenud. Mitte mingil juhul ei tohi see olla soolane või vürtsikas;
  • mõned liigid, nagu näiteks rästad, söövad hea meelega ka puu- ja köögivilju. Samuti sobivad lemmikloomapoest hangitud spetsiaalsed lindude segud;
  • toitmise võib kevadel lõpetada siis, kui püsivad külmad on möödas, kindlasti hiljemalt aprilli esimesel poolel.