Eesti Korteriühistute Liidu juhatus: Eestis tuleb rohkem energiavaesusest kõnelda

Kristina Kostap
, kodustiil.postimees.ee toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Energiavaesus avaldub riigiti erinevalt.
Energiavaesus avaldub riigiti erinevalt. Foto: Meelis Meilbaum / Virumaa Teataja

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees Andres Jaadla leiab, et diskussioon energiavaesuse ja selle mõjude üle Eestis on liialt kesine.

«Üle ilma kõneldakse aina enam energiavaesusest ehk majapidamise olukorrast, kus taskukohaste kulutustega ei suudeta piisavalt kodu kütta või energiateenuseid tarbida, kuid Eestis pole probleemi teravust seni piisavalt teadvustatud,» leidis Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees Andres Jaadla, kes valiti hiljaaaegu ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni energiatõhususe ekspertgrupi hoonete energiatõhususe standardite töörühma kaasjuhiks.  

«Energiavaesus erineb sissetulekuvaesusest selle poolest, et tekitatud heaolulised kaod esinevad ka kõrgema sissetulekuga leibkondades, kes ei kuluta liialt suurt osa sissetulekust energiaarvete tasumiseks. Energiavaesus kujuneb aga välja kolme peamise teguri-madal sissetulek, kõrged energiaarved ja halb soojusefektiivsus- koosmõjul,» selgitas Jaadla, kelle hinnangul on energiavaesusest ja selle mõjudest Eestis liiga vähe kõneldud.

«Energiavaesuse teisene mõju tekib esmaste mõjude tagajärjel. Kui majapidamises on olnud pikemat aega energiavaesuse probleem, siis hakkavad energiavaesuse esmased ilmingud nagu madal temperatuur kodus ja ebapiisav energiateenuste kasutamine mõjutama elanike vaimset ja füüsilist tervist, avaldades pikemaajalist mõju. Pikas perspektiivis kaotab kodu seeläbi mugava ja turvalise paiga tähenduse,» selgitas Jaadla.

Energiavaesuse avaldumine

Energiavaesus avaldub tema sõnul riigiti erinevalt ning seetõttu esineb erinevusi ka energiavaesuse probleemi defineerimisel. Olenemata sellest, et energiavaesuse põhjused on üle Euroopa pigem sarnased, esineb piirkonniti ka teatud eripärasid. See tähendab, et olenevalt riigist on tegurite mõju energiavaesuse probleemile majapidamistes erineva kaaluga.

«Esmase mõjuna Euroopas tuuakse kõige sagedamini välja ebapiisav kütmine, mis omakorda väljendub elamu liialt madalates temperatuurides,» rääkis Jaadla, lisades, et Eestis on energiavaesus majapidamise olukord, mil ei suudeta taskukohaste kulutustega elamut piisavalt kütta või muid energiateenuseid tarbida. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles