Omafinantseeringu puudumisel tasub koduostjal arendajalt muid võimalusi uurida
20. veebruar 2019, 09:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kodu ostmisel või ehitamisel kodulaenuga on tavapärane, et omafinantseering peab olema vähemalt 15 protsenti korteri või maja ostuhinnast või ehitamisel nende väärtusest. Aga mitte alati.
Ekspertide sõnul aitavad kinnisvaraarendajad täna leida võimalusi, kuidas vajaminev raha leida, et unistuste kodu vaid unistuseks ei jääks.
Nordic Brokers müügikonsultant Kristel Rääk sõnas, et kui täna minna panka sooviga leida rahastamisvõimalust majale, saab seda krundile keskmiselt 50 protsendi ulatuses ja pärast majakarbi valmimist üldjuhul 80 protsendi ulatuses. Ta rõhutas, et lisaks peab kõiki vaheetappe assisteerima ka kinnisvarahindaja, mis tõstab koduostja kulutusi veelgi.
Osturaha leidmiseks realiseerivad inimesed tihti olemasoleva kodu, andes selle pangale lisatagatiseks, et uue maja ehitust finantseerida, ja alles pärast uude majja kolimist müüvad vana kodu. «See on aga kokkuvõttes päris kallis, sest kaasnevad täiendavad kulud – kinnisvarahindamised, hüpoteegi- ja notaritasud,» ütles Rääk.
Müügikonsultandi sõnul on kinnisvaraarendajad täna pakkumas alternatiivseid lahendusi, kuidas kodu ostuks puuduolev summa leida ning valikuvõimalusi peab julgelt küsima. «Inimesed püüavad rahastamise teemasid vältida, aga mõistlik on oma olukord ära rääkida, sest siis saab müüja võimaluse kaasa mõelda ja omalt poolt aidata,» julgustas Rääk.
Näitena tõi Rääk välja Veskimöldre uusarenduspiirkonna, kuhu krunti valides saab kodusoovija teha sissemakse vaid nõutava omafinantseeringu osas, mis tavapäraselt on 15 protsenti. «Ülejäänud 85% tasutakse, kui maja on valmis, see on hinnatud ja pangalaen avanenud. Vahepealse ehitusaegse finantseerimise võtab arendaja enda kanda,» sõnas ta.
Veskimöldre piirkonda arendava Brave Capitali juhatuse liige Veljo Kuusk selgitas, et sageli on uue elukoha ostjate finantsvõimekus küll piisav, kuid ajaraam, milles muutust ellu viia, jääb tarbijale kitsaks ning seetõttu saavad aidata just arendajad. «Uut kodu sooviv inimene valib endale maja ning krundi välja, tema olemasolevale kodule tehakse pakkumine ning sissemakse järel võib rahulikult vanas kodus edasi elada, kuni uus maja on lõplikult valmis,» sõnas Kuusk. Ta lisas, et samal ajal saab arendaja aidata vana elukohta ka müüa ning kogemus ütleb, et tehing saab enamasti realiseeritud uue elupaiga üleandmise tähtajaks.
«Kui kliendil kohest 15 protsenti sissemakset ei ole, kuid on näiteks muid lisasissetulekuid lühiajalises perspektiivis, oleme valmis kaasa mõtlema ja võimalusel pakkuma alternatiivseid rahastajaid, kes saaksid lühiajalist riski võttes aidata,» rääkis Kuusk.
Ka lisakulutused tuleb läbi mõelda
Kristel Rääk rõhutas, et kodu soetamisel tuleks kindlasti mõelda ka muudele väljaminekutele, mis uue kodu soetamisega päevakorda võivad kerkida. «Suur kulu lisaks maja ehitamisele võib olla uus mööbel – köök, garderoobid, elutoa mööbel. Alati ju kõike vanast kodust kaasa ei võeta,» arutles Rääk.
Ka kommunaalkulude suurusjärk tuleks tema hinnangul korralikult läbi analüüsida. «Kui seni on elatud vanemas korteris, võivad uues kodus elektri-, vee- ja küttehinnad kohati väiksemadki tulla, aga uurida tasuks igal juhul,» ütleb Rääk.
Ja loomulikult, enne kui ostuga üldse edasi minna, peab tulevase kodukoha oma silmadega üle vaatama ja uurima ka ehitaja usaldusväärsust.
„Kontrollima peab ehitusregistris olevaid dokumente ja lubasid. Üldjuhul kasutusloaga läheb aega, seetõttu seda tavaliselt uut eluaset üle võttes veel ei ole ja see peab kindlasti jääma müüja kohustuseks hankida,» andis Rääk nõu.
Vaata rohkem kinnisvarauudiseid portaalist City24.ee.