Lenderi majad on taas koduotsijate huviorbiidis

Kristina Kostap
, kodustiil.postimees.ee toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pilt on illustreeriv,
Pilt on illustreeriv, Foto: Sander Ilvest / Postimees

Tallinna linn hakkas 19. sajandi teisel poolel jõudsasti laienema. Linna elanikkond kasvas kiiresti ja tekkis suur vajadus soodsa hinnaga väikeste üürikorterite järele. 

Enimlevinud majatüübiks sai toona kahekordne linnamaja, mille esimene ja teine korrus olid ehitatud ühesuguse plaani järgi. Majas oli reeglina neli korterit, ühes elas pererahvas ja teisi üüriti välja.

«Tänapäeval tunneme neid kahekorruselisi ühesuguste fassaadidega ja väikeste korteritega puidust üürimaju Lenderi majade nime all,» teab Arco Vara maakler Liia Koreline rääkida. Enamik neist on tema sõnul projekteeritud Voldemar Lenderi ehitus- ja tehnikakontoris. 

Tänu rohketele renoveerimisvõimalustele ja koduomanike soovile olla võimalikult omanäoline, on Koreline sõnul tõusnud jõudsalt klientide huvi sajandivanuste hoonete ja üürikorterite vastu. Sarnaseid hoonetüüpe võib tänapäeval kohata pea kõigis vana Tallinna äärelinna rajoonides, Pelgulinnas, Kalamajas, Kelmikülas, Kassisabas, Uues Maailmas ja Kitsekülas, mis on tänapäeval kuulutatud miljööväärtuslikeks hoonestusaladeks.

Loe Lenderi majadest veidi lähemalt Arco Vara blogis.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles