Korteriomanike üldkoosolek: otsustusvõimet saab vastavalt ühistu vajadustele reguleerida
/nginx/o/2018/02/27/7645899t1hd0c1.jpg)
9. mai 2019, 15:39
Kuidas jaotub hääleõigus mitme korteri korral ning millal võib koosolekut otsusvõimeliseks lugeda - Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi teab vastust.
Korteriomanike üldkoosolekul annab iga korteriomand ühe hääle. Korteriühistu põhikirjaga võib ette näha, et igal korteriomanikul on üks hääl, sõltumata talle kuuluvate korteriomandite arvust. Häälte arvu võib määrata ka korteriomandi kaasomandi osa suurus.
Korteriomanike üldkoosolekul osalemiseks õigustatud korteriomanike ring määratakse üldkoosoleku päeval vahetult enne üldkoosoleku algust. Üldkoosolekul õigustatud isikute tuvastamisel tuleb siinkohal lähtuda kinnistusraamatust.
Segadus numbrite lugemisel
Koosoleku kvoorumit ja otsustusvõimet tõlgendavad korteriühistu liikmed reeglina erinevalt, tuues seejuures mitmeid arusaamatusi päevakorda. Siinkohal jagunevad ühistud Mardi sõnul kaheks - põhikirjata ja põhikirjaga korteriühistud. Alates 01.01.2018 saavad ühistud tegutseda ka ilma põhikirjata. Juhul kui põhikirja üldkoosolekul vastu võetud ei ole, tuleb lähtuda seadusest või kokkuleppest.
«Põhikirjata korteriomanike üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole häältest ja üle poole kaasomandi osadest. Selgituseks, et tegemist on kvalifitseeritud enamusega, milles üheagselt peab olema enne koosoleku rakendamist kohal 50+1 häältest, tingimusel, et neil kuulub ka suurem osa omandist,» selgitas Mardi, kelle sõnul on oluline määrata kvoorum põhimõttel, mis võimaldaks koosoleku otsused esimesel võimalusel vastu võtta. Korduskoosoleku kokku kutsumine kulutab vaid asjaosaliste aega, energiat ning rahakotti.
Üldkoosoleku otsustusvõimet saab tema sõnul õnneks vastavalt ühistu vajadustele põhikirjaga reguleerida emmas-kummas suunas - nii väiksemaks kui suuremaks.