Päästeameti kontrollreid: Eesti suvilaomanikud rikuvad rängalt ehitus- ja tuleohutusnõudeid

Ida päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo kontrollis juuni alguses  Narva, Narva-Jõesuu ning Sillamäe piirkonna aiandusühistu hoonete üldist tuleohutust. Samuti kontrolliti hoonetes, milles on küttesüsteem või mida kasutatakse ööbimiseks, ka suitsuanduri olemasolu.  Eesmärgiks oli veenduda, kas küttekolded on kutsetunnistusega  korstnapühkija poolt  perioodiliselt kontrollitud.

Kokku kontrolliti 120 hoonet, nendest puudutustega oli 70, korras 50. Enamus puuduseid oli seotud suitsuanduritega – kas puudus või ei töötanud.  Paljudel juhtudel puudus küttesüsteemide ohutust kinnitav korstnapühkija akt.

Lisaks näeme praktikas tihti olukordi, kus ohutusnõuete täitmine ja ehitustegevus ei käi käsikäes.

Ida päästekeskuse inspektorite soovitused ehitustegevuseks

Kui  plaanidaia- või suvilakrundi soetamist ja hoone ehitamist, siis toome mõned punktid, millele võiksid juba varakult mõelda.

• Kogu ehitustegevust korraldab kohalik omavalitsus ning sealt tulebki alustada – enne, kui üldse midagi ehitama hakatakse. Seal saad esitada taotlusi ning küsida nõu võimalike piirangute kohta. Vastavalt vajadusele kaasab kohalik omavalitsus asjaajamisse ka teisi asutusi, ning inimene ise ei pea erinevate osapoolte vahel jooksma. Üldjuhul on toimub kogu asjaajamine elektroonses ehitisregistris – kiire ja mugav paberivaba lahendus.
• Krundi soetamisel pööra tähelepanu selle suurusele. Hinda, kas valitud krundile mahub Sinu soovitud suvekodu. Või kui soovid osta aiamaja perspektiiviga muuta see tulevikus elumajaks, tuleb kindlasti arvestada krundi mahutavusega ja võimalustega. Praktikas oleme tihti kokku puutunud olukordadega, kus maatüki või maja soetamisel ei arvestata selle võimalustega ning soovitakse neist ohutuse arvelt kõrvale kalduda. Ohutuses Päästeamet mööndusi ei tee, kuna inimeste elu ja tervis võib sõltuda just järgnevate nõuete täitmisest.
• Kui ehitad kinnistu piiridele väga lähedale, siis see toob kaasa täiendavad ehituslikud nõuded ning ka piirangud naabrite ehitustegevusele.
• Ehitiste vaheline ala peab olema selline, et tuli ei leviks kergesti naaberehitisele ning tulekahju levimise oht jääks väikeseks. Nõutav hoonetevaheline kaugus e kuja on kaheksa meetrit. Kui ehitad sellest lähemale, tuleb arvestada ehituslike meetmetega, mis võivad tuua kaasa suuri väljaminekuid. Naabritevahelised kokkulepped siin ei loe. Kui ka naaber on nõus, et ehitad tema hoonetele lähemale kui kaheksa meetrit, peab ehituslikke meetmeid ikkagi kasutama.
• Veel üks oluline asi, millega tuleb arvestada, on tuletõrje veevarustus. Kõigile on kättesaadav kaardirakendus, kust saad vaadata soovitud krundile lähemal asuvaid tuletõrje veevõtukohti. Kaardirakendus on leitav Kaardirakendus «Ohtlikud ettevõtted ja vesivarustus» on leitav SIIT.
• Ühe elumaja tulekahju kustutamiseks kulub umbes 100 m3 vett, kuid päästeauto peal on vett 3 m3, mis on eelkõige mõeldud elupääste tegevusteks. Seega tasub sellele mõelda. Päästjate autodes olevast veest ei pruugi Sinu maja päästmiseks jaguda. Tuletõrje veevõtukohad ongi selleks, et kustutamiseks vajalikku vett juurde tuua. Sealt tuleb ka nõue, et veevõtukoht asuks maksimaalselt 150 m kaugusel, et mitte raisata väärtuslikku aega vee varumisel.
• Operatiivsõidukite jaoks on oluline ka krundile juurdepääsu tagamine. Suvilapiirkondade tänavad peaksid olema vabalt läbitavad. Päästemeeskonnal on küll võimekus näiteks metallväravaid avada, kuid betoontõketest nad läbi ei pääse. Hädaolukorras ei pruugi abi Sinuni kiiresti jõuda.
• Päästeameti kodulehelt leiab ka täiendavat infot tuleohutusnõuete kohta oma kodus, vaata SIIT. Igaühe panus ohutuskultuuri on oluline, sest see loob tervikliku tulemuse.