Puust ja punaseks: ehitusjärgus kodu ostmisega kaasnevad kohustused

Ehitusjärgus maja ostmise iseärasused.

FOTO: Shutterstock

Ehitusjärgus maja ostes tuleb arvestada sellega, et dokumentatsiooni korrastamine võtab aega, kuid on vajalik, ning omanikul on kohustus hoone valmimisel see õigete andmetega ehitisregistrisse kanda.

Arco Vara maakler ja seadustamise projektijuht Gözell Haug teab rääkida, et puudlik dokumentatsioon ja sellega seotud asjaajamine on üks peamisi põhjuseid, miks nii mõnedki pooleliolevad majad kinnisvaraportaalides uut omanikku ootavad.

«Päris paljud inimesed on ostnud endale elamu, mis pole veel päris valmis. Ehitamine on aga teadagi pikaajaline ja kulukas protsess, mistõttu võib maja lõplikult valmis saada aastaid hiljem,» nendib ta.

Olemas on küll ehitusluba ja esialgne projekt, kuid tehtud on ümberehitusi, näiteks:

  • muudetakse hoone piirdekonstruktsioone;
  • muudetakse hoone tehnosüsteemi, mis muudab hoone välisilmet:
  • muudetakse ja asendatakse hoone jäigastavaid konstruktsioone.

Ümberehitamise alla ei kuulu Haugi sõnul see, kui mingi hoone osa vahetatakse samaväärse vastu. Seega, niipea, kui ostetud maja hakatakse projektist erinevalt ümber ehitama, on vaja viia sisse projektimuudatused, tellida vajalikud auditid, kulutada kohaliku omavalitsuse uksi ja kõik see asjaajamine peaks lõppema hoonele kasutusloa saamisega.

«Minuga võttis ühendust Pärnumaa mees Keijo, kellel oli vaja abi asjaajamisel ja kasutusloa taotlemisel. Kuna tema jaoks oli see esmakordne olukord, siis oli igal juhul mõistlik kaasata oma ala spetsialist. Mina tegelen igapäevaselt kinnisvaraga ja olen kursis nende protsessidega. Keijol endal polnud vaja pead vaevata ühegi küsimusega, kõik sai koostöös korraldatud,» rääkis Haug.

Tegevused, mida oli vaja 10 aastat hiljem valminud hoonele kasutusloa saamiseks teha, olid järgnevad:

  • esmalt koondasime info – maja projekt, olemasolevad dokumendid jms;
  • seejärel võeti ühendust kohaliku omavalitsuse ehitusspetsialistiga, kellega arutati läbi tegevusplaan;
  • järgmiseks tellisime hoonele elektriaudit ja tuleohutusaudit;
  • otsisime üles maja kunagine projekteerija ja tellisime temalt projektimuudatuse;
  • sisestasime uuenenud andmed ehitisregistrisse, ühes auditite tulemuste ja uue projektiga;
  • kuna majale oli tehtud küttesüsteemi muudatus (paigaldatud maaküte) oli vaja esitada ehitisregistris ka maakütte magistraali joonis.

Kõik need tegevused ja asjaajamine kokku võtsid Haugi sõnul 6 kuud aega. «Praeguseks on hoonel kasutusluba olemas ning Keijo ütles, et kui tema kõrval poleks olnud spetsialisti, kes kõike organiseerida aitas, oleks ta ilmselt oma asjadega ikka veel alguspunktis,» rääkis Haug.