Tõeline tujurikkuja: Tallinna korterituru vaeslaps viib müüjalt mõnisada eurot ruutmeetri kohta

Kristina Kostap
, kodustiil.postimees.ee toimetaja
Copy
Klaasitud rõdu peletab korteriostjaid kui tuld.
Klaasitud rõdu peletab korteriostjaid kui tuld. Foto: Shutterstock

Tallinna korterituru vaeslapse tunneb kõige kindlamalt ära klaasitud või kinniehitatud rõdu järgi, mis viib müüjalt enam kui 200 eurot iga korteri ruutmeetri kohta, näitab City24 korteripakkumiste analüüs. 

«Asi pole niivõrd klaasitud rõdus eneses, kui korteritüübis, mida ta sümboliseerib,» rõhutas City24 juhataja Karin Noppel-Kokerov. «Klaasitud rõdu käib kõige tüüpilisemalt kaasas 1970. aastate lõpu Lasnamäe ja Õismäe korteritega, mida on aja jooksul küll renoveeritud, aga moel mis maksejõulisemat ostjat ei rahulda.»

Nõukogude aegseid klaasitud või kinni ehitatud rõduga kortereid pakuti esmaspäevase seisuga Tallinnas müügiks 180 tükki, keskmiselt 1595-eurose ruutmeetrihinnaga. Rõduta nõukogude aegseid kortereid aga keskmiselt 1920-eurose ruutmeetrihinnaga. 

Pakkumishindade analüüs näitas, et ka niinimetatud tavaline rõdu pole nõukogudeaegses paneelmajas müügiargument, sest nendega varustatud korterite keskmiselt 1660-eurone ruutmeetrihind jääb samuti märgatavalt alla rõduta korteritele. «Nõukogude inimesele ei ehitatud rõdusid hommikuse espresso nautimiseks, vaid pigem pesu kuivatamiseks ja kolikambriks, ning kena lahtist rõdu teha on temast raske,» selgitas Noppel-Kokerov. «Tänapäeva ostja kujutleb end kodu otsides rõdule pigem sõpradega pühapäevahommikust proseccot nautima kui moppi ja pesuresti hoiustama.»

Kinniehitatud rõdudest on magalarajoonides paljudest tehtud ka toapikendus, mis võib aga korteriomanikule kulukaks osutuda, kui ühistu otsustab fassaadi või rõdusid renoveerida. «Rõdu on kaasomand isegi kui ta on toaga kokku ehitatud, ja kui fassaad või rõdud väljastpoolt korda tegemist vajavad, võib omanik seista uute kulude ja ümberehituse ees,» täpsustas Noppel-Kokerov.

Negatiivselt mõjutab nõukogudeaegsete korterite hinda ka lifti olemasolu - liftiga majades müüakse kortereid keskmiselt 195 eurot odavamalt ruutmeetri kohta. «Ka lift on pigem sümbol kui põhjus: liftiga nõukogude-aegsed kortermajad on lõviosas «mägede» suured, 1980. aastatest pärit napi privaatsusega majad,» selgitas Noppel-Kokerov.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles