Itaalia maakleri eksperiment Tallinna kinnisvaraturul: valed, võltslubadused ja tohutu saamahimu

Roberto Lauterio.

FOTO: Erakogu

Tallinna kinnisvaraturul end sisse seadnud Roberto Lauterio on pealinna kinnisvaraturus pehmelt öeldes pettunud.

Tallinnas tegutsev Roberto otsustas heita põhjalikuma pilgu siinsele üüriturule, eeskätt just üürikodu otsiva inimese vaatenurgast. Nähes, kui palju leidub turul valelikke, ebausaldusväärseid ning kogemusteta asjatajaid, ei saanud ta enam vaiki olla.

Eksperiment algas nagu igal üürikodu otsival inimesel ikka. Ta sirvis kinnisvaraportaale ning üllatuseks kihas üüriturg arvukatest võimalustest ja pakkumistest kui sipelgapesa. Suurest hulgast leidis Roberto vaid käputäie häid ning elamiskõlblikke elamispindu.

Selgus, et ülekuumenenud turu ning suure nõudluse tõttu on üürihinnad suure õhinaga lakke krutitud, kuid üürikorterite väärtus seda ei peegelda.

Roberto helistas alustuseks Lasnamäel korterit üürile andvale inimesele. Telefonikõnest alguse saanud tohuvabohu ei mahu talle siiamaani pähe. Lohutust ja meelerahu ei toonud ka järgmised kõned. 

Maja Kärberi tänaval. Pilt on illustratiivne.

FOTO: Madis Sinivee

Kärberi tänaval 32,5-ruutmeetrise üürikorteri eest nõuti näiteks 450 eurot kuus. «Nõukogudeaegne sisustus ning korteri üldine seisukord ei sobiks ka mu vanavanematele,» oli Robert pettunud. «Lisaks küsisid nad 450 euro asemel 600 eurot tagatisraha,» seletas ta.

Roberto möönab, et võiks lõpmatult näiteid tuua: inimesed on ahned ja isekad ning maakleritel ei jää muud üle kui kliendi soovide ja nõudmistega kaasa minna, olgugi et sisetunne ja reaalsus on sootuks midagi muud.

Sisutühjad kinnisvarakuulutused

Roberto märgib, et paljud kinnisvarakuulutused sisaldavad vaid ühte üldist fotot, kas siis kortermajast või selle eksterjöörist, ilma et annaks täit ülevaadet sellest, mida kujutab endast väljaüüritav korter. «Kui maakleri ja üürileandja eesmärgiks on korter välja üürida, siis milleks nii napp kogus pilte?» küsib ta.

Mõned maaklerid kasutavad ka alatuid müüginippe. Näiteks oli Mustamäe üürikorteri kuulutus, mida hallanud maakler väitis, et üürimisega maaklerikulusid ei kaasne, kuid tagatisraha on kahekordne. «Standardi järgi peaks inimene vaid ühe kuu tagatisraha maksma,» paneb Roberto inimestele südamele.

Veelgi enam – kõnealune maakler ei vaevunud Roberto telefonikõnedele vastama, kirjadest ja päringutest rääkimata. Tagatipuks ei suvatsenud maakler Roberto valitud korterit kokkulepitud päevaks broneerida. «Ma ei oskagi öelda, kas ta tõesti arvas, et korteril on küllaga huvilisi, või oli ta lihtsalt ebaprofessionaalne. Siit tulevadki maaklerite kohta levivad stereotüübid, mis ei tee meie ametile au,» märkis Roberto pettunult.

Ebameeldiva näitena meenub talle veel üks maakler, kes küsimuse peale, kas korteris võib ka kassiga elada, nõudis kahekordset tagatisraha. «Miks peaks keegi seda tegema?» ei mahu Robertole pähe.

Korra keeldus ka üks korteriomanik temaga suhtlemast, sest ta on välismaalane. «Ma ei hakka detailidesse minema. Mul on Eesti ID-kaart, isegi Eesti juhiluba, ent inimene lihtsalt viskas toru hargile.» Üürileandjad vaatavad tema sõnul välismaalaste peale viltu, olgugi et tegemist on korralike ja töökate inimestega.

Põhjalik kodutöö 

Roberto möönab, et õnneks ei ole ka Tallinna kinnisvaraturul halba ilma heata. Leidub ka neid, kes on igati oma kliendi eest väljas ning lähtuvad oma töös sellest, et kliendi vajadused ja ootused täidetud saaksid.

Roberto soovitab koduotsijal pöörata erilist tähelepanu detailidele, et mitte petta saada. Otsinguid tuleb jätkata senikaua, kuni õige koostööpartner leitud. Ka soovitab ta teha põhjaliku taustauuringu ning lugeda teiste tagasisidet, et mitte lõksu langeda.