E, 26.10.2020

Eesti elanike valmisolek kriisiks on väga madal

Põhja piirkonnas elab kõige rohkem inimesi, kes ei tea, mis hädaolukorrad neid tabada võivad.

FOTO: Tairo Lutter

Päästeameti tellitud Kantar-Emori värske uuringu kohaselt on Eesti elanikkonna teadlikkus hädaolukordadest, nende korral toimuvast ning kriisiolukorras käitumisest endiselt üsna madal. Mõnevõrra paremini ollakse kursis kriisiks vajalike varudega, kuid varustatuse tase on vilets.

Hädaolukorraks on kõige paremini valmistunud Lääne- ning Lõuna-Eesti elanikud. Kõige halvemini saaksid hädaolukorras hakkama aga Põhja-Eesti elanikud, muukeelsed Eesti elanikud ning 65-aastased ja vanemad inimesed.

«Oleme Päästeametis kaks aastat koolitusi teinud, kriisivarudest rääkinud, infot jaganud, juhiseid välja töötanud, aga inimesed valmistuvad ikkagi selleks, mida nad on ise kogenud. Lääne-Eesti elanikud on tormidega harjunud ja seetõttu paremini valmis, ja võibolla hiljutisest marust tingituna on ka Lõuna-Eesti elanike kriisiteadlikkus märgatavalt tõusnud,» sõnas Päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Mikko Virkala.

Põhja piirkonnas elab kõige rohkem inimesi, kes ei tea, mis hädaolukorrad neid tabada võivad, kuidas nende puhul käituda ning mida koju varuda. Sama kehtib muukeelsete elanike kohta nende elukohast sõltumata. Muukeelseid elanikke iseloomustab aga keskmisest kõrgem usk sellesse, et riik jõuab häda korral seitsme päevaga appi. Põhja-Eesti elanikud kahtlevad aga teistest rohkem iseenda hakkamasaamises juhul, kui kriis neid maailmast ära lõikab.

«Üldistatult võib öelda, et kortermajades elavad linnaelanikud usuvad kõige vähem, et neid võiks kriis tabada, sest valmistunud nad neiks ei ole. Samas näiteks ulatusliku pikaajalise elektrikatkestuse korral on just kortermajade elanikud need, keda veevarustuse ja kanalisatsiooni katkemine kõige valusamalt tabab,» sõnas Virkala.

Keskmisest kehvemini on hädaolukorraks valmis ka 65-aastased ja vanemad Eesti elanikud. Uuringu kohaselt on nad hädaolukordadele vähem mõelnud ega ole kursis, kuidas siis käituda või mida koju peaks varuma. Pensioniealistega peredes on ka varustatuse tase kehvem, mistõttu kaheldakse õigustatult enda iseseisvas toimetulekus kriisi ajal.

Uuringust tuleb ka välja, et kuigi maa- ja linnaelanikel on võrdsed võimalused omandada nii teadmisi kui ka varusid kriisiolukorraga toimetulekuks, on linlastel varude hoiustamiseks kehvemad võimalused. «See on ka meile hea õppimise koht, sest siinkohal võiksid olla abiks realistlikud käitumisjuhised, soovitused ja lahendused, mis panevad inimesi tegutsema,» ütles Virkala.

Juhised elanikele erinevateks kriisideks valmistumisel ja nende ajal käitumiseks leiab veebileheküljelt kriis.ee ning veebirakendusest «Ole valmis!».