Tuleva aasta trendid elamuehituses: ei tohi unustada, et loome tulevikku järgmistele põlvkondadele

Ehituses valitseb mõõdukas minimalism, kus värvid ja materjalid ei varjuta hoone põhijooni.

FOTO: Shutterstock

Aasta lõpp on aeg, mil vaadatakse tagasi tehtule ja tehakse plaane, kuidas jätkata järgmisel aastal sealt, kuhu jõudnud oleme. Ehitussektor ei ole erand. 

Tuleval aastal peaksid praegused trendid ehituses üksnes süvenema: üha suurem keskendumine originaalsetele lahendustele, mugavusele, uuele tehnoloogiale ja keskkonnasõbralikkusele.

Korteri otsimisel on mugavuse kõrval esmatähtsad ka tervisega seotud aspektid. Üks teguritest, mis võib mõjutada inimese elukvaliteeti pikalt, on sisekujundus.

«Juba praegu on kvaliteetse projekti möödapääsmatud eeltingimused terviklik ventilatsioonilahendus, loomulik valgustus ja korralik soojusisolatsioon. Need kindlustavad hea elukvaliteedi. Lisaks on oluline õigesti hinnata akende proportsioone ja korteri üldist paigutust ilmakaarte suunas. Inimesed hindavad ka võimalikult puhaste, looduslike ning tervisele ohutute ehitusmaterjalide kasutamist,» rääkis ROCKWOOLi müügiesindaja Paul Wells.

Tema sõnul investeeritakse üha rohkem mitte ainult korteri planeeringusse, vaid ka hoone sise- ja välisilmesse. See tähendab, et veelgi olulisemaks muutuvad viimistlusmaterjalid. Valitseb mõõdukas minimalism, kus värvid ja materjalid ei varjuta hoone põhijooni.

Kui jutuks tuleb hoonete sise- ja välisilme, pööravad inimesed üha enam pilgu tulevikku. Näiteks muudab algupärane arhitektuur hoone finantsiliselt likviidsemaks – kui pere vajadused muutuvad, saab sellist maja kergemini müüa. Teine suundumus on värvata võimekas arhitekt, kes kavandab tulevikuvajadustele vastava originaalse ja kvaliteetse projekti, mitte ei otsi kõige odavamaid lahendusi.

Elukvaliteeti parandab ka uuenduslikkus

Tulevaste põlvede vajadusi rahuldava kodu loomine ei ole sugugi jäänud ainult mõttetasandile – juba praegu eelistavad inimesed kasutada oma kodu sisustamisel kõiki turul pakutavaid olulisimaid uuendusi. Üks põhjusi on energiatõhususe nõuded.

«Võib tunduda, et soojustamise valdkonnas ei ole enam midagi uuendada ja et kõik on juba olemas. Jah, kulude kokkuhoid on väga suur – arvutuste kohaselt vähendab hoone väliskonstruktsioonide soojustamine küttekulusid kuni 70 protsenti. Kuid pikaajalise soojusisolatsiooni valdkonnas tekivad pidevalt uued arengusuunad, kuidas soojust paremini säilitada või keskendutakse muudele kasulikele omadustele. Ka ventileeritavad fassaadid muutuvad aina populaarsemaks. Nii et selles valdkonnas on kindlasti oodata palju uudiseid ja uuendusi eelkõige, kui ehitussektor kasvab ja rakendatakse uusi, rangemaid nõudeid,» selgitas Wells.

Kodu kujundamisel ei unustata ka taastuvaid energiaallikaid. Kõige populaarsemad on päikesepaneelid elamute katustel ja kütmiseks mõeldud soojuspumbad. Nende paigaldamiseks ja hooldamiseks on tulevikus oodata rohkem juhiseid ja nõudeid. Tegemist ei ole odava investeeringuga, mistõttu see peab olema pikaajaline ja turvaline. Uuenduslikud lahendused muutuvad populaarseks ka seetõttu, et nad võimaldavad meil protsesse automatiseerida. Üks sellistest uutest näidetest on programmeeritavad kodused mikrokliima haldamise süsteemid, mis hoolitsevad ise hubase toatemperatuuri ja puhta õhu eest.

«Peame mõistma, et loome tulevikku järgmistele põlvkondadele ja vastutame selle eest. See idee muutub üha olulisemaks ja on võib-olla kõige märgatavam trend sisekujunduse ja ehituse valdkonnas,» rõhutas Wells.