Baktereid sisaldavad tellised võiksid ise pragusid parandada

Sellised materjalid on nende loojate sõnul kliimasõbralikud, aga võiksid põhimõtteliselt ka suuta vajadusel ennast ise parandada.

Wil Srubar Ameerika Ühendriikidest Boulderi Colorado Ülikoolist ja ta kolleegid on tsüanobakteri sünekokoki abiga valmistanud nii telliseid kui ka fantaasiaküllasema kujuga ehitusplokke.

Kõigepealt segasid nad bakterimassi kokku želatiini ja liivaga, lisasid ka pisut toitaineid ning valasid saadud püdela segu vormi.

Kuuma ja päikesevalguse käes tootsid fotosünteesivad bakterid kaltsiumkarbonaadi kristalle, mis sidusid liivaterad omavahel kokku.

Jahutamisel muutus materjal želatiini toimel geeliks, mis seejärel tahkestus. Päris betooni kõvadust küll ei saavutatud, pigem oli tulemuseks midagi kivistunud ehitusmördi taolist.

Teadlased kirjutavad ajakirjas Matter, et ka juba nii-öelda valmis materjali õnnestus teatud sekkumise toimel uuesti kasvama panna, mis annab lootust, et kui sellest ehitatud majja peaksid tekkima praod, saaks neid sel moel ka parandada.

Selline omadus kuluks hästi ära keerukates keskkondades, näiteks kõrbes, polaaraladel või isegi teistel taevakehadel, kus tavaremondiks vajalikke vahendeid ei tarvitse olla lihtne hankida.

Keskkonna- ja kliimasõbralikuks teeb aga materjali selle tootmise vähene energiatarve.