N, 29.10.2020

GALERII ⟩ Eesti arhitektide tandem tegi seda jälle: rõõmsavärviline Kadrioru Plaza pakub midagi igale maitsele

«Meie soov oli luua mugav elukeskkond, mis pakub võimalust elada, töötada ning sisukalt vaba aega veeta,» räägivad imekauni elukeskkonna idee autorid Vilen Künnapu ja Ain Padrik. Arhitektid loodavad, et tänu heale asukohale ning ühendusele kesklinnaga, hakkab peatselt ka Kadrioru Plazas elu keema.

«Me loome kunstiteost, mida võib võrrelda mõne muusikateose, etenduse, kultuuri või maaliga,» seletas arhitektide tandem õhinal. Eestlasel on arhitektide sõnul reeglina kaks poolust – on loodusrahvas ja on sakslane.

«Sakslane värvi ei taha, aga see loodusrahvas ütleb, mis seal ikka, väga hea on,» seletas Vilen.

Arhitektide tandem tunnistab, et trende nad ei jälgi. Tarmukad mehed käivad silmad lahti mööda ilma ringi ning hoiavad end maailma asjadega kursis. Arhitektid möönavad, et Nõukogude aeg tõmbas Eestimaal värvilembust maha, toona ei olnud ka piisavalt soodsaid vahendeid, et miskit rõõmsavärvilist luua.

Kui aga arhitektuur kuivast modernismist lõpuks eemalduma hakkas, oli ka arhitektide duo aktiivne, projekteerides rohkelt ainulaadseid hooneid, mis tänaseks samuti märgiliseks on muutunud, Tartus olev tigutorn ja Ahhaa avastuskeskus ühtedena neist.

Rääkides Kadrioru Plaza arhitektuurist, ei saa arhitektide duo üle ega ümber sellistest märksõnadest nagu taasavastatud vana, juugendarhitektuuri ja voolujoonelise Art Deco stiili tänapäevane interpretatsioon, tsentraalne aatrium ja päikesekuplid katusel, sümbolehitised linna olulistes sõlmpunktideks, keskkondlikkus, funktsionaalsus ja positiivne meeleolu. Ning loomulikult värvid, need rikkalikud värvid, mida jagub igal nurgal ja ruutmeetril.

«Me olemegi teistsugused, meie põlvkonnast on Eestis väga vähe neid, kes nii teevad»

Kadrioru Plaza teeb eriliseks eelkõige selle omanäoline ja silmapaistev arhitektuur ning põnevad lahendused aatriumis, nii äripindade kui ka avatud mänguväljakuga elamispindade osas.

«Oleme 20 aasta jooksul näinud aeg-ajalt olukordi, kus arhitekt on välja pakkunud erilisi lahendusi, kuid tellija on lõpuks paraku ikkagi tulenevalt eelarvest või julguse puudumisest need ära jätnud ja lõpptulemuseks on jäänud tavapärane emotsioonitu hoone,» seletas RE Kinnisvara vanempartner Monica Meldo, kelle sõnul võlgneb valminud uusarendus suure tänu arendajale, kes riskidest hoolimata sellise valiku langetas ning kopa maasse lõi.

«See ei ole ühe inimese töö, et võtab oma pasuna välja ja puhub, tellija peab olema nõus,» olid ka arhitektid temaga sama meelt.

Nagu igasuguse loominguga, on ka kinnisvaras raske leida teost, mis meeldiks kõigile

Kinnisvara puhul on Meldo väitel nimelt alati vähemalt kaks poolt – missugust väärtust see pakub linnaelanikule ja millist elanikule, kes hoonet reaalselt igapäevase elukeskkonnana kasutama hakkab.

Lisaks huvitavale arhitektuurile peavad huvilised Meldo sõnul oluliseks hoone väga head asukohta kesklinnas Kadrioru vahetus läheduses. Oluline on ka mugavus – samas majas leidub erinevad teenuseid pakkuvaid ettevõtteid ning söögikohti.

Ostjat kõnetab eripära ja energiasääst

Monica Meldo teab rääkida, et viimastel aastatel on koduotsijate huvi nii-öelda kastist väljavaatavate lahenduste osas suurenenud.

Nii nagu esimese Eesti ajal hinnatud arhitektide poolt loodud majad (Karl Burman, Artur Perna, Anton Soans), on ka täna tema sõnul teatud arhitektide loomingule suurem nõudlus.

Kadrioru Plaza korterite sihtgrupp on väga lai. Ostjate seas on Monica Meldo sõnul nii välismaalastest investoreid kui ka kohalikke noori peresid. Peamisteks huvilisteks on ikkagi oma kandi inimesed.

«See hoone on polariseeruva iseloomuga, meile klientide tagasiside põhjal saab öelda, et külmaks see hoone igal juhul ei jäta. Ostjatele, kes eelistavad julgemaid värve ja kujunduselemente, ei ole täna Tallinna kesklinnas ja konkreetses kvaliteediklassis väga muid alternatiive,» sõnas Meldo, lisades, et mida aeg edasi, seda nõudlikumad on kliendid oma vajadustes ja ootustes. Erilisema arhitektuuri eest ollakse täna valmis ka veidi enam rahakotti kergendama.

Teadlikud kliendid lähtuvad kodu soetades tihtipeale ka energiatõhususe klassist, mis on otseselt seotud koduomaniku edasiste kommunaalkuludega.

«Hoone aknad on kolmekordse klaaspaketiga, mis on ligi 50 protsenti madalama soojajuhtivusega kui kahekordne pakett. Samuti on kasutatud hea soojapidavusega fassaadimaterjale,» märkis Meldo.

Hoones on sissepuhke- ja väljatõmbe sundventilatsioon. Energiasäästlikkus saavutatakse sissepuhkeõhu soojendamisel väljapuhkeõhu arvelt tänu soojustagastusele. Vajaduse korral saab ka sissepuhutavat õhku täiendavalt soojendada.