Loomulik rohelus: asjatundja jagab taimemaailma trende ja hoolitsusnippe

Eesti inimestele on toataimed ajast-aega seostunud kodusoojuse ja hubasusega. Küll on aga ka taimemaailmas oma trendid ja kui paarkümmend aastat tagasi pidi iga Eesti kodu aknalaual olema alpikann ja ratsuritäht, siis praegu kohtab kodudes suurt hoolt nõudvate õierohkete lillede asemel üha sagedamini suurelehelisi mitteõitsvaid taimi, sukulente ja kaktuseid. Lisaks on kolinud taimed aknalaualt alla, neid eksponeeritakse põrandal, teistel tasapindadel ja riputuspottides. Moes on suured lillepotid, mis on ka omaette disainielemendid.

Taimed elustiili järgi

Populaarsed on taimekooslused, näiteks võib luua elutuppa taimede abil rohelise oaasi, mis aitab talvisest hallusest põgeneda ja kodus päriselt lõõgastuda. Seejuures võiks olla taimed nii erineva suurusega kui ka erineva rohelise tooni ja lehestruktuuriga. Taimede puhul pole põhjust muretseda, et need interjööri ei sobitu, rohelisusel on oma koht igas kodus, nii skandinaavia mõjutustega heledas korteris kui ka tööstuslikus roostekarva loft'is. 

Elutempo kiirenedes otsitakse mugavaid lahendusi ja taimed pole ses osas erand. Loomulikult leidub alati rohenäppe, kelle taimekollektsioon nõuab igapäevast hoolt, aga kiire elutempoga tööinimene hindab pigem taimi, mis ei nõua suurt pühendumust ja mis vähese kastmise korral kohe pirtsakalt lehti maha ei viska. 

Aasta-aastalt on üha populaarsemad sukulendid, mis suudavad kõrbetaimedena ise vett säilitada ja vajavad seetõttu ilusana püsimiseks minimaalset hoolt. Sukulentide ja kaktuste suurimaks vaenlaseks on liigne kastmine. Sukulente ei pea kasvatama seejuures traditsiooniliselt väikestes lillepottides, pigem tuleb taime ilu hästi esile suures klaasanumas koos erinevate kivide ja liivakihtidega.

Jätkuvalt on moes ka orhideed, mis nõuavad siiski mõnevõrra rohkem hoolt kui kaktus või aaloe, eriti õitsemise perioodil. Orhidee ei taha küll sagedast kastmist, küll on paljud neist pirtsakad kasvukoha suhtes ning vajavad ohtralt valgust ja regulaarset väetamist.

Õhk puhtaks

Taimed ei muuda kodu üksnes hubasemaks, vaid aitavad parandada ka koduse õhu kvaliteeti. Taimed niisutavad ise õhku, aga osad neist annavad ka märku sellest, kui kodu õhk on talvise kütte tõttu muutunud sedavõrd kuivaks, et lisaniiskust vajavad nii taimed, inimesed kui ka koduloomad. See ei tähenda täiendavat kastmist, vaid õhu niisutamist, mille vajadusest ei pruugi inimesed ise aru saada, enne kui nahk ketendab ja nina on kinni, küll aga annavad õhuniisutamise vajadusest varakult märku suurelehelised taimed, mille lehtede otsad muutuvad kuivaks ja pruuniks. Mõned taimed, näiteks aaloe ja vahalill, puhastavad õhku ka toksiinidest ning vahalill eraldab lisaks fütontsiide, mis tapavad isegi keskkonnas leiduvaid viiruseid ja baktereid.

Taimi koju tuues ja seal paigutades tasub arvestada elementaarse talupojatarkusega, mis tikub inimestel ununema. Esmalt vajavad kõik taimed rohkem või vähem valgust ehk pimedates nurkades täiendavat valgustust. Lisaks ei tasu panna taimi otse potiga põrandale kui kodus on põrandaküte, samuti ei panda taimi radiaatori või ahju kõrvale, sest isegi sooja armastavad troopikataimed kaotavad sellistes tingimustes liiga kiiresti niiskust. Potis okaspuude kohta tasub teada, et need ei salli üldse sooja ja kui kodus jahedat paika pole, tasub jõuluks ostetud potikuusepuu võimalikult kiiresti õue ümber istutada, sest tavalise eluruumi temperatuuri juures need taimed kaua ei ela. 

Soojal talvel võib taimi kasvatada ka akna taga, rõdudel ja terrassidel. Näiteks kanarbik ja eerika on mõlemad leplikud, ei vaja suuremat hoolt ja peavad leebes talves kenasti õues vastu.