Puust ja punaseks: kas ja milliseid õigusi annab registreeritud elukoht?

Elukoha registreerimine ei mõjuta omandit.

FOTO: Shutterstock

Meil kõigil on seadusest tulenev kohustus registreerida oma elukoht rahvastikuregistris ehk kõnekeeles omada sissekirjutust. Hedman Partnersi advokaat selgitab, kas ja millist tähendust omab registreeritud elukoht õiguslikus mõttes ja millised õigused sellega kaasnevad.

Laialt levinud on arvamus, et elukoha registreerimine annab õigusi korterile või majale, mis on elukohana registreeritud.

«Nii see siiski ei ole ja pelgalt elukohana registreerimine ei anna õigust eluruumi kasutamiseks. Eluruumi kasutamiseks peab olema sõlmitud omanikuga üürileping ning kinnisvara omanikul on õigus otsustada selle üle, kes on registreeritud elama temale kuuluvas korteris või majas,» selgitas advokaadibüroo Hedman Partners advokaat Kati Pino.

Elukoha registreerimine ei mõjuta seega omandit ning kinnisvara omandamiseks on vajalik pöörduda notari poole. «Kinnisvara omanik on isik, kes on omanikuna sisse kantud kinnistusraamatusse ning ainult kinnisvara omanikul on omandi suhtes ulatuslikud õigused,» lisas Pino.

Elukoha registreering rahvastikuregistris omab aga tähendust valimiste piirkonna jaoks, maksude jaotamisel riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel ning annab kohaliku omavalitsuse elanikule õiguse saada registreeritud elukoha linnalt või vallalt sotsiaalteenuseid.

«Näiteks makstakse registreeritud elukoha alusel erinevaid toetusi nagu ranitsatoetus või matusetoetus ja üksi elava pensionäri toetus ning näiteks Tallinna elanikele kehtib linna ühistranspordis tasuta sõiduõigus,» tõi advokaat näite.

Lisaks kasutavad Pino sõnul erinevad riigiasutused rahvastikuregistris registreeritud elukohta postiaadressina inimesele teadete ja dokumentide saatmiseks.

«Kuigi osa selliselt saadetavatest dokumentidest, näiteks valijakaart, on vaid informatiivse loomuga, siis mõningate dokumentide puhul on kättesaamise-saatmise fakt oluline ja toob kaasa ka õiguslikke tagajärgi. Sellisteks dokumentideks on näiteks kohtu või kohtutäituri poolt saadetavad dokumendid,» lisas ta.

Lisaks on registreeritud elukoha õigsus oluline ka riigile, võimaldamaks plaanida sotsiaalteenuseid ja taristut. Kuigi elukoha registreerimine ei anna õigusi eraõiguslikes suhetes, näiteks üürileandja ja üürniku vahelises suhtes, annab registreering erinevaid õigusi suhetes riigi ja kohaliku omavalitsusega. Seetõttu on advokaadi sõnul mõistlik elukoha muutuste korral kaasajastada ka enda elukohaandmed rahvastikuregistris.